Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/318

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

310

duse-õpiraamatu nimega „Arwamisse-Ramat, koolmeistritte ja kolilaste kassuks,“ mida aga ei kiideta iseäraliseks hääks muu kui keele poolest. Parem oli tema „Täieline Abd-ramat, kust maa-kele luggemist õiete õppida.“ Selsamal aastal alustas ta ka almanahi wäljaandmist nimega „Maa-rahwa Kalender ehk Tähtramat,“ mida ta siis weel kolm aastakäiku toimetas, nimelt aastatel 1824—1826. Nagu järgmises näha saame, on see kirjanduse haru Eestis wäga wiljakas, ja aastaste tähtraamatutega saab rahwas odawa hinna eest kõike sugu hääd lugemist oma kõige parematelt kirjameestelt. Masingi kalendrites leitakse pääle tawalise almanahi osa umbes 40 lehekülge igas aastakäigus kodumaa-maadeteadlisi ja ajalugulisi ning ka arsti-tundmislisi kirjutusi. Esimeses ja teises aastakäigus on wäga kiidetud ja kiidetaw lugu Peeter esimesest, kelle ajal maa Wene walitsuse alla tuli ja kes selle pärast eestlaselegi tähtsam teiste walitsejate seas on. Aga et Masingi kirjutusmoodi uute märkidega näitaksime, ning sisu enese pärast, wõtame sellest Peetri lugust siia järgmise jutustuse Narwa taplusest. Et pooled Rootsi sõjawäest selles mälestatawas olus oliwad soomlased, siis ei arwa me lugejat pahandada, kui selle siia ülespaneme ja pärast järeletulewat soomendust oleme mõnelegi lugejale tarwiliseks arwanud.“ Nende sissejuhatawate sõnadega paneb prof. Dr. Ahlquist järgmise tüki, mida meie aga paremaks arwame nüüdsesse kirjawiisi panna, Masingi kirjadest lugeja ette:

„Neewa jõgi, mis Peterburi linnast läbi läheb, tuleb Ladoga järwest, läheb Peterburi gubernangust läbi, ja otse kohe suurde merde. Peterburi gubermangu nimetati ennemuiste Ingri-maaks, ja oliwad Rootsi kuningad seda wanal ajal ära ja eneste kätte wõitnud. Et seesama maa üks mereäärne maa on, ja lai ja sügaw Neewa jõgi temast läbi käib, mõistis keiser Peeter, et tema riigi ja rahwa kaubaajamise pärast tarwis, seda soowitawat maad jälle tagasi pärida, et ta õiguse poolest enneseda Wene riigi pärismaa olnud: ja tõusis siis selle pärast suur sõda Rootsi kuningaga, mis kümme aastat aega wõttis, ja