Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/353

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

345

wabaks, ja Fählmann wõttis selle temale pakutud ameti wasta. Sellest ja Õpetatud Eesti seltsi esimehe ametist, millesse ta järgmisel aastal waliti, tuliwad talle nüüd wälimised kihutused suurt wõimu õitsma panna Eesti keele tarwitamiseks kui ka uurimises. Aga neil kaheksal aastal, mis temale weel soowitud oli elada, ei saanud ta täiesti oma südamele armsamaid aineid uurida. Põdurate hoidmine, millest ta ei wõinud end eemale pidada, ja tema enese edenew haiglus wõtsiwad temalt rohkema osa aega, ja nii jäi Eesti keele harjutamine temal aina kõrwalisel ajal edendatawaks era-tööks.

„Sellest Fählmann’i elu-jooksust näeme selgesti, miks tema kirjaline ja teadusline põhjus mitte igapidi kokku ei sünni, ja sellest elukorrast saame hää seletuse seks, mikspärast „mees siin Põhjas ei täida seda, mis noor mees on lubanud.“ Kosu ja wara puudus takistas nimelt „palju lubawa“ noore mehe minemist sellel teel, millele süda ja looduse anded teda juhtisiwad, ning ajab neile keskekordsuse ühismaadele, millel leiwapuud kaswawad. Siit jõuab rändaja harwa tagasi nooruse lootuse rajale, ja kes seda teebgi, see on juba wäsinud ja haawatud sellest sõjast, mis igaühel on õnnejumalatare kinkisid enesele kiskudes olnud; ja nõnda jääwad noore mehe lubadused mehelt täitmata. Kui olud Fählmann’ilgi oleksiwad säärased olnud, et ta juba algusest saadik oleks wõinud emakeelt edendama hakata, siis on wõimata ütelda, kui suur luuletaja, kui kuulus keeleuurija temast oleks saanud, sest kumbalegi oli temal kõige suuremaid andeid. Aga nõndagi on need luulelised ja keeleõpilised kirjutused, mis tema järele jättis, nii tähtsad, et meie neid lugejale ilmutamata jätta ei wõi, ehk me neid küll nii esitada ei saa, kui nad wäärt oleksiwad.

„Esiti on tema salmimise töö meelde tuletada. Siin oli tema nii hästi korjaja ehk, paremini üteldes, mälestaja kui ka tegija. Enne teda tundsiwad harwad neid kaunid ja waimukaid muinasjuttusid, mida Eesti rahwa seas leiti, ja alles mehisel eal jutustas Fählmann mõnda neist muinasjuttudest, mida ta lapsena oli kuulnud Eesti keelel jutustatawat.