Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/355

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

347

lemad ilusad, kenad ja wiisakad, nii hästi näo kui kombete tõttu, nõnda kui laulusõna ütleb:

„Pää walge, põsed punased, Sitikmustad silmakulmud.“

„Päikese loojamineku ajal tulnud wanem tütar kahe härjaga kündmast ja wiinud neid, kui ikka mõistlik inimene, jõe kaldale jooma. Aga nii kui tänini kenadus tütarlaste esimene käsk on, ja wiisakad sagedasti peeglisid katsuwad, nõnda oli ka wiisaka Widewiku kombe ja usk. — Ta laskis härjad härjad olla, astus jõe kaldale ja waata: jõewee hõbe peeglist paistsiwad sitikmustad silmakulmud kulla-karwa põskedega nii armsasti tagasi, et süda ilutses. Kuu, kes praegu, looja käsu ja seadmise järele, loojale hingama läinud päikese asemel maad pidi walgustama, unustas oma ameti auusasti ülespidamist ära ja heitis ennast noolilt armastusega salamahti sügawasse maarüppe — jõe põhja maha, — ja ühe suu oli teise juures, ning ühe huuled oliwad teise küljes. Kosis suuandmisega Widewiku enesele mõrsjaks, aga unustas seni kõik, kõik oma talitused — ja waata: pilkane pimedus kattis maad, kuni ta Widewiku rinna küljes wiibis. — Seni sündis üks hale õnnetus. Kiskja-metsaline, hunt, kellel selle wahe sees kõik woli käes oli, sest et keegi teda ei näinud, murdis Widewiku teise härja, kes oma pääd metsa toitu korjama roitnud, ja päris teda enesele roaks. Ehk küll ella sisaski kuulus ja hele laulu hääl metsast läbi pimeduse helkis: „Laisk tüdruk, laisk tüdruk, ööpik! kiri-küüt, waole, waole, too piits, too piits! tsäh, tsäh, tsäh!“ — siisgi ei kuulnud Widewik sisaski õiskamist, waid unustas kõik ära, mis mitte armastus ei olnud. Aga armastus on kurt, pime ja ilma mõistuseta, kellele wiiest meelest üksnes tundmus jäetud. — Kui Widewik wiimaks omast armu-unistusest ärgates hundi kurjategu nägi, nuttis ta ärdasti, et silmawee pisaratest terwe järw wett sai. — Aga need süüta silmapisarad ei jäänud Wana-isast mitte nägemata ega warjule. Tema tuli oma kuld-taewast maha kurjatööd karistama ja käsuwastutegijale walitsust seadlema. Kurja hunti nuhtles ta ja pani teda igawesti härja kõrwa ikke, põhja-naela