360
mis Fählmann mythologilistest (muinasjumalistest) juttudest awaldas. Esimene täielisem kogu wanu laulusid ilmus hoopis teise mehe sulest, ja see oli nimelt Heinrich Neus. Tema sündis 26. dez. 1895 Tallinnas, kuhu ta isa Jakob Saksenist oli tulnud, käis Tallinna gymnasiumis ja oli 1814—1817 Tartu ülikoolis kirikuõpetajaks studeerimas, hakkas aga pärast koduõpetajaks ja Baltiskis 1820 kreiskooli inspektoriks, kuid läks säält 1821 Haapsalu samasse ametisse, kus ta kuni 1821 jäi ja siis nõrga silmanägemise pärast tagasi astus. Kreiskooli õpetaja ametis oliwad ka pärastene kuulus Eesti keelemees Dr. F. J. Wiedemann ja Keisri Majesteedi ihuarst Dr. Hirsch tema õpilased. Pärast ametist lahkumist läks Neus Tallinnasse asuma ja jäi siia surmani, mis küünlakuu 10. päewal 1876 tuli. Tallinnas elas Neus üksnes kirjaliste tööde toimetustele. Tema elu wiimased aastad oliwad wäga rasked, sest et ta täiesti pime ja kurt oli. Kirjatöö oli siis ainus, millest aru saadi, et Neus’i teraw mõte ja waim alles oli.
Noorel põlwel oli Neus juba ka Dr. Kreutzwaldiga tutwaks ja sõbraks saanud. See sõprus jäi ka pärast seisma. Selle sõpruse wili oli see, et Neus end suure agarusega Eesti keele ja kirjanduse uurimise, iseäranis rahwa-laulude poole pööras. Et ta juba eestlaste seas sündinud oli, mõistis ta hästi keelt, ning see kergitas talle wäga seda toimetamist. Juba aastal 1836 ilmutas Neus ajakirjas „Dorpater Jahrbücher“ kamalu täie wanu laulusid, millest mõned üsna ilusad on. Paneme neist siin kolm luulet nagu proowiks üles:
Waese-lapse laul wõõral maal.
Oh mina waene pisikene lind
Elan’d wõõra maade sees!
Oleks minu olemine,
Teiseks minu tegemine,
Küll ma teaksin, mis mina teeksin:
Ma seoksin sõnad kerasse,
Paneksin siis paela pääle,
Saadaksin wiie wenna teada,
Kuue kulla õe teada,
Kudas mind waesta waewatakse,
Üle liiga piinatakse.
Silmad mul wetta weeretawad,
