Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/389

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

381

ramat“ ja „Salmi ramat“ Laakmanni juures, 1859 „Tekäia ramat“ Tallinnas Lindworsi pärijate ja „Kirjotusse lehhed,“ aastal 1860 Körberi kõige kuulsam ja tähtsam kiri „Mailma aia-ramat, kus sees on, mis mailma algmissest on sündinud“ Laakmanni trükis, laotas mailma ajaloo tundmist Eesti rahwa seas wälja, oli wäga loetud, kui ka naljaka ja imeliku apra keelega, 1861 ilmus „Laua-rahwa ramat,“ 1862 „Kaunid könned,“ „Küssimissed ja kostmissed,“ 1865 „Uus tekäia ramat,“ „Pissokenne laulo-ramat“ ja pärast weel wäga palju teisi raamatuid. Nagu Körber oma elus iseäraline oli, nii awaldab end ka ta kirjades tema loomu kuiw naljakas olek, mis aga tema kirjad üsna huwitawaks teeb.

Siin kohal peame weel mõnda kirjameest meelde tuletama, kes elu järele küll juba täiesti Eesti kirjanduse neljanda ajajärgu sisse tuleksiwad arwata, kuid kirjade järele kolmandasse arwata on. Need on järgmised:

J. Diesweld, omal ajal Tallinnas ettelugeja, kirjutas mitmed waimulikud raamatud, nõnda „Rutta ja peasta oma hinge!“ 1852, „Jöuluanne lastele“ 1853, „Prohweti Jona Jutlus ja Ninewe rahwa pattust pöörminne“ 1854, „Pühha Abbiello-Ramat“ ja „Lapsed on Jehowa pärrisossa“ ja teised kirjad, mida kõiki mitmel korral Tallinnas Lindworsi pärijate juures trükiti.

C. Kersten kirjutas paksu waimuliku raamatu „Taewa Man ello tee peäl“ trükitud Tartus 1854 Schünmanni lese ja C. Mattieseni juures 865 lehekülge.

H. L. Wilde kirjutas „Waenlane Tallinna all“ 1854. Tartus H. Laakmanni juures ja „Ennemuistse Kannamärra Reinu pattutundmisse ahhastus“ 1860, „Noorte meeste kosjajutt“ 1863, „Uhkus, ahnus ja kaddedus“ ja „Meie armsast Eestimaast“ Tall. Lindworsi pär. jr. 1865.

H. Lokkot andis wälja „Uus maarahwa söbber ehk lillekorwikenne“ 1854 H. Laakmanni juures.

Martin Körber, sündinud Wõnnu kirikumõisas 7. juulil 1817, surnud Kuresaares 7. apr. 1893, Anseküla kirikuõpetaja 1846—1875, kirjutas mitmed raamatud, millest