Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/391

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

383

Tallinnas Gresseli juures trükitud. Siis „Laulo-söbra öhtokönned“ 1864, ja „Sioni meetilgad“ paks waimulik raamat. Pääle selle andis ta weel mitmed laulukogukesed wälja, mis aga ilma nimeta oliwad. See mees on Eesti kirjandust wäga soojalt armastanud.

Kristop Sion, raamatukaupleja, kirjutas omal ajal mitmed waimulikud kirjakesed, nõnda „Meletulletamisse ramat Paradisi aiast“ jne. 1860 Tallinnas Gresseli juures. „Üks auus Sanna waeste innimestele“ 1861 Tall. Diesweldi jr.

G. Ellerberg kirjutas raamatukesed „Wanna Juttomees“ 1862, „Sioni Usso-Lamp“ 1864, „Ma-rahwa Wanna Juttomees. Teine Jaggo“ 1865, kõik kolm H. Laakmanni juures trükitud.

Karl Rosenbach kirjutas „Julius ja Maria ehk lapselikko armastuse wäggi ja au,“ „Kes nuttes külwawad, sawad auuga leikama,“ „Ludwig ärrakaddunud poeg“ 1860, „Krahw Wlorentin Praunstein ehk Mustlasse Prido“ ja „Wilhelm Kind“ 1863 kõik Laakmanni trükk.

F. W. Eichhorn kirjutas „Laul kiriko-kellast“ 1860. Pärast on Eichhorn palju kirjutanud. Ta oli 1878—1895 ajalehe „Tallinna Sõbra“ toimetaja ja suri 1896.

Fr. Brandt, wäga wiljakas kirjamees, kes hulga waimulikka ja ilmalikka raamatuid on kirjutanud, algas 1861 kirjutama. Temast räägime pärast.

W. F. Duglas kirjutas „Jaan Harmsen se waene laps“ 1861 Tall. Diesweldi juures trükitud.

Woldemar Hansen, endine Paistu kirikuõpetaja, kirjutas raamatud „Missioni-töö Tamuli rahwa seas“ Tartus Karowi jr. trk. 1861, „Ristiusso õppetus“ 1862 Laakmanni trükk ja „Koliteadus.“

Pääle nende nimetatud kirjade on weel palju teisi wälja tulnud, kuid meil ei ole siin ruumi kõikidest rääkida. Ka ilmus wäga palju raamatuid ilma kirjutaja nimeta. Kõige tähtsamad nendest oliwad küll „Koliramat“ seitse jagu, millest 1. jagu 1852, 2. ja 3. j. 1853, 4.—7. pärast wälja tuliwad. Raamatud andsiwad õpetust tähtsatest teaduse osadest ja oliwad enamasti kirikuõpetajatest kirjutatud. — Pääle