387
Kui Kreutzwald 12 aastat wana oli, sai ta Rakwere kihelkonna-kooli õppijaks. Kihelkonnakooliõpetaja oli sääl köster Gööck. Kahe aasta pärast läks ta säält kreiskooli, aga ei saanud wanemate waesuse pärast seda läbi teha, waid läks 1½ aasta pärast Tallinnasse kaupmehe juurde õpipoisiks. Kuid ta tundis pea ära, et ta kaupmeheks ei sündinud, ja läks aasta pärast wanemate juurde tagasi, kes nüüd Hageri kihelkonnas Ohulepas elasiwad. Siin kuulas jälle nüüd nooreks meheks paisunud Kreutzwald rahwa suust muinasjuttusid ja kirjutas mitmed ülesgi. See oli Kreutzwaldi esimene kirjameheline katse, millest ta ise pärast hääl meelel kõneleb. (Tähtsad mehed I, lhk. 65 ja 66.)
Noor Kreutzwald sai kogemata Wennaste seltsi wanema Genge-ga tutwaks. See andis talle nõuu kooliõpetajaks hakata. Kahe teise noore Eesti mehega läks Kreutzwald Tallinnasse end kooliõpetajaks walmistama. Saksa keele oli ta kreiskoolis suhu õppinud. Uuesti astus ta Tallinnas esiti kreiskooli ja tegi selle läbi. Pärast walmistas ta end eratundides ette ja tegi aastal 1823 elementarkooliõpetaja eksami Tallinnas ära. Ta pandi ka kohe kooliõpetajaks ametisse. Siin aga hakkas Kreutzwald wahetundides Ladina ja Greeka keelt õppima. Talle tuli suur himu ülikooli minna, sest et ta end kooliõpetajaks küllalt kõlbuliku ei tundnud. See himu tõusis weel, kui Kreutzwaldile üteldi, et kooliõpetajate seminar, kelle õpetajaks ta end oli walmistanud, raha puuduse pärast pidi asutamata jääma. Kreutzwald wõttis Peterburisse kodukoolitaja koha. Siin oli tal waheajal aega end ülikooli eksami tarwis ette walmistada. Juba 1½ aasta pärast tegi ta selle eksami ära ja astus päälinna Medizini-akademiasse õpilaseks. Aga juba ühe kuu pärast astus ta säält wälja ja reisis Tartu, kus ta aastal 1826 end arstiks-õppijate studentide sekka laskis ülikooli wasta wõtta. Et tal wanemate poolt abi ei olnud, siis oli ta elu Tartus õppides raske. Ta pidi tundide andmisega ja muul wiisil end üles pidama. Sellegi pärast sai ta edasi ja wõis aastal 1833 arsti-eksami
