410
jakas lugeda on. Palju loeti ka juttu „Eistakius“ (Eustachius) esimeste kristlaste elust Roomas umbes 100 aastat pärast Kristust. Iseäralise hää meelega loeti rahwa seas neid juttusid, milles westeti, kuda mees madalast seisusest hoole, töö ja tarkuse läbi kõrgemale järjele ning ametile sai, nõnda „Waene narukaupmehe poeg“, „Mihkel Rüiter“ ja teised. — Gustav Wasa loo järg ilmus jutus Gustaw Adolphist.
Tema jutud, mis ta Saksa keelest ümber pani, oskas ta kõik nõnda seada, et nad rahwa maigu järele oliwad, ja sest ep see tuligi, et nad nii wäga rahwa luuks ja lihaks muutusiwad. Juba selles oskas Jannsen rahwa maiku tabada, et ta juttusid perenaestest ja waestestlastest kirjutas, nõnda jutus „Kasuema ja kasulaps ehk kuda mõni kord waesed lapsed kaswatatakse“ ja teised jutud. Juba Eesti muinasjuttudes on säärased jutud perenaesest ja waesestlapsest wäga sagedad, ja seda on Jannsen muidugi wissisti teadnud. Ka mõistis Jannsen wäga hästi oma juttudele kohalist karwa anda. Selle läbi tõusis juttude elusus kõrgemale. Seda näitab nimelt jutuke „Mis kord Merekülas sündinud“ iseäranis selgesti, mis üleüldse algusjutt näib olewat. Selles jutus on ranna-elanikud, nagu peremehed, wabadikud, kõrtsmikud, ja nende naese-sugu omased wäga ilusasti ja elu-truult kirjeldatud. Jannsen on ka muidu wäga osaw kujusid rahwa elust andma. Kus ta peremehi, perenaisi, wabadmehi ja nende naisi, sulaseid, tüdrukuid, kõrtsmikkusid, kutsarid, kammerteenrid, rättseppi, puuseppi, seppasid, kingseppi, karjaseid ja kõigi nende juurde naisi ja neidusid kirjeldab, sääl on kõik need otse nõnda, nagu nad elawad ja liiguwad — ka siis, kui jutt ise wõõrast keelest oli wõetud. Kirjeldus on nii täis elu, et jutus tegewad isikud nagu ihus ette näiwad astuwat.
Raamatu näol ilmunud kirjade poolest on tema kirjamehelise tegewuse esimene pool, muidugi teada, aastast 1845 kuni 1869 hoopis rikkam olnud. Aastast 1857 saadik oli ta päätöö ise enesest mõista enese ajalehe kirjutamine. Suur hulk
