Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/420

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

412

keelest teisse sõna sõnalt ümber panna. Seda tuleb ka Jannseni töödest ütelda. Temal oli küll seks tööks iseäraline anne, mis tema salmid wäga rahwa meelepäraseks tegi. Seda ei wõi sagedasti mõnigi teine luuletaja teha. Nagu Jannseni jutukirjad, nii läksiwad ka salmikud sügawasse rahwa sekka. Tema lihtlabane kõnewiis, kergesti arusaadawad ütelused, hõlpsasti mõistetawad kujud, lühikesed laused oliwad seda laadi, et nad ruttu rahwa suhu läksiwad. Waatame tema salmikute pääle arwustawa silmaga, siis ei ole muidugi kõik täieline, mis ta luuletas, aga ikka säärane, et see rahwasse mõjus. Puudused oliwad järgmised: mõni kord liig liht ja labane, lai ning luulewastane kõne, nagu see, et toreda kuue all kirbud niisamati hammustawad kui rüüe all, siis weel see, et ta sagedasti paiksõnu tarwitas, ja ka see lugu, et luuletel mõnigi kord puuduline riim oli. Kuid seda kõike wõime wabandada: Rahwakirjades on sagedasti labadust ja laiust waja, ning paiksõnad ja puudulised riimid oliwad Jannseni ajani kõige rohkem waimulikkudes salmides pruugis, mille järele Jannsengi neid pruukis. Paiksõnad, nagu „nüüd, ka, wist, siin, sääl, tääl, teps“ ja teised aitasiwad rea mõõtu täis teha. Riimi üle oli wale-arwamine alles olemas. Mõteldi, et siis riim puhas oli, kui sõna wiimane silp kokku kõlas, nagu näituseks sõnad „helde-rohke, waata-kuula, pane-tule“ jne. Siin arwati, et teises silbis sõna otsad -de ja -ke, -ta ja -la, -ne ja -ke juba sõnad riimiks teewad! Kuid lugu ei ole nii. Niisugused sõnad ei ole sugugi riimid. Ilma rõhuta silp ei wõi Eesti keeles ial riim olla. Eesti keeles on aga teine, neljas ja kuues silp alati ilma rõhuta. Eesti keele sõnade esimene, kolmas ja wiies silp on aga rõhuga silbid, ja üksi neis wõib üks ainus silp, nagu -de ja -ke, -ma ja -ta, -le ja -ne riimideks olla. Selle õpetuse järele on siis ühe- ja kahe-silbised sõnad üksi siis riimid, kui nendes üksnes esimene täht teisiti ja kõik järgmised tähed ühed on, näituseks ühe-silbised sõnad „mind-sind, wend-lend, kand-rand, muld-kuld, sild-kild, tald-wald“ jne. ja kahe-!!