Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/422

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

414

Tänu wäärt oleks, kui Jannseni luuletused täiesti trükki antaks.

Jannsen on oma luuletega terwet Eesti rahwast rõõmustanud ja laulma pannud. Need luulded jäägu ka edespidi eestlaste suhu kõlama.

Lõpuks on meelde tuletada, et Jannsen ka Eesti näitemängu on edendanud. Nõnda kirjutas ta „Pärmi Jaagu unenägu“ wana jutu järel, siis weel „Miljonär wangis ehk kihlwedu 5000 rubla pääle“. Mõlema näitemängu käsikirjad on kaduma läinud ja ei ole neid Jannseni antud näol enam olemas, waid üksnes pärast uuesti üles kirjutatud kujul.



Lydia Koidula.

Lydia Koidula oli J. W. Jannseni tütar. Nime „Koidula“ Eesti rahwa elu koidu-ajast, mille ajal neiu end õigusega mõtles elama, wõttis kuulsa kirjamehe tütar enesele juba noore neiuna ja tegi ennast selle nime all Eesti kirjanduses kuulsaks ja lugupeetawaks. Koidula on siis warjunimi, mis Eesti kirjanduses tähtsaks on tõusnud.

Koidula sündis Wändras, kui tema isa sääl alles kooliõpetaja ja kantor oli ja nimelt aastal 1843 jõulukuu 12. päewal. Wändras elas ta oma lapsepõlwes. Pärast läks ta wanematega Pärnu elama. Isa läbi sai noor neiu äratust Eesti keeles midagi kirjutada. Pärnus oligi see, kus Koidula oma esimese uudisjutu „Ojamölder ja tema minija“ kirjutas ja pärast Tartus Laakmanni juures trükki andis aastal 1864. Ka muidu oli Koidula isale ajalehe kirjutamisel agaraks abiks. Selsamal aastal, mil ta esimene jutt ilmus, tuli ta ühes wanematega Tartu elama, kus isa enesele uue ajalehe „Eesti Postimehe“ asutas. Siin on ta isaga ühes wäga palju kirjutanud. Tema kirjade hulk on wäga suur. Muist neist ilmus isa ajalehes, muist iseraamatutes. Kõik aga on nüüd otsas, sest et neid uuesti ei trükitud. Koidula kirjade uus trükk oleks wäga soowida. — Kui Koidula aastast 1864 aastani