434
ja tarwitati palju koolides ja kodus. Aastal 1874 tuli wälja „Mattias Zell,“ kirikuajaloolise sisuga kiri. Selsamal ajal ilmus ka „Maja-peegel. Kaheksa kõnet ristiinimese majaelust.“ See raamat on wäga sooja wastuwõtmist rahwa poolest leidnud, sest temast on täiesti 5 trükki tehtud. — Eesti keel neis raamatutes on õige puhas ja laitmata ning on soraw ja lõbus lugeda. Raamatud on tänu wäärt rikastus Eesti waimulikule kirjandusele, kui nad ka waljul nõudmisel alguskirjad ei ole; kirjutaja on nad Saksa kirjade järel üles pannud, kuid selle juures oma teed käinud. — Sest saadik aastast 1875, kui ta ülikooli professoriks ja kirikuõpetajaks on, ei ole ta Eesti keeles enam ühtigi kirjutanud.
Friedrich Kuhlbars.
Mõni kirjamees ja luuletaja on alandliku meelega, ei taha sagedasti, et tema nimegi nimetataks. Säärane on Friedrich Kuhlbars terwel eluajal olnud. Tema tööd on enam tuntud olnud kui ta enese isik. Tema laulud on enam kuuldud olnud kui tema enese hääl. Aga tema laulud on seesugused, et nad peenikese tundmusega ja tublisti õppinud meest näitawad. Meile on üteldud, et tema noorel põlwel palju on raamatuid lugenud — nii hästi Eesti kui Saksa omasid. Selle pärast leiame ka tema luuletes seda, mis muidu palju ei leita: Eesti muinasõpetust ja jumaluste loomusid. Ka Saksa kirjandust on Kuhlbars palju uurinud, ja Gervinus, Gottschall, Kurtz ja Scherr on talle tuntud mehed, kes teda Saksa kirjanduse mõistmisele on juhtinud. Saksa kirjameeste lugemisel on ta oma maiku peenendanud, aga ka wanad Greeka ja Ladina kirjamehed, kui ka tõlgetes, ei ole tähele panemata jäänud. Kuhlbars’i tark waim pani teda sagedasti wanast ajast mõtlema ja enesele säält ligemaid sõnumid saatma, selle pärast leiame ka tema luuletes, et palju muinasusulisi ja jumalusteadlisi aineid on puudutatud ja nimetatud.
Kuhlbars on iseäraline, aga
