456
mõisniku-sugu preiliga tutwaks saab, kaugele reisile läheb ja edasi õpib, siis, kui wana mõisnik surnud on, tagasi tuleb ja preili kosib ning temaga wäga õnnelik on. Sisu lõng on jutus wähe otsitud ning abras, kuid keel kena ja mõte õige.
Pärn’i järgmine jutt kannab nime „Must kuub. Eesti rahwa elust“. Trükitud on jutt Th. Jakobsoni kulul Tallinnas 1883. See jutt wõiks juba romani nime kanda, sest ta on seks paks küllalt. Temal ei ole küll seda täielist sisu, mis jutul „Oma tuba, oma luba“ on, kuid kõlbulik ja kasulik on ta lugeda. Tal on ka oma jagu põnewust sees. Nimetada oleks üksnes, et Pärn meie kodu mõisniku-elu mõnes kohas nõnda ei kirjelda, kuda ta on, sest ta ei ole neis ringkundades elanud.
Aastal 1883 ilmus Pärn’i sulest raamatuke „24 Juttu lastele“ ka Jakobsoni juures Tallinnas. Juba enne oli Pärn Laakmanni juures „Jutud armsa lastele“ trükkida lasknud. Kõik need jutud lastele on sisu poolest wäga mõnusasti kirjutatud, keele poolest jääb mõnda soowida. Laste juttusid oli Eesti keeles ka waja, neid oli seni wähe ilmunud. Mõni neist jutukestest on otse pärl oma tuuma poolest. Ka täis kaswanud inime wõib neid kasuga lugeda.
Selsamal 1883. aastal ilmus Pärni poolest weel raamat „Jumala abiga omast jõuust“ Schnakenburgi trükis. Ka see on algusjutt, aga ei suuda endiste järele saada. Ka on raamatus inimestel wanad nimed sääl, kus neil aja järele seda ei wõinud olla. Nõnda on jutus nimi Salme tarwitatud, kuna see nimi ju jutu ajal ei wõi olla. Wanad Eesti nimed hakkawad alles 1880 ja 1895 aasta wahel moodi tulema, kuid siis ei wõinud nad weel kosja-ealistel inimestel olla.
Siis on Pärn ka mitmed waimulikud raamatud kirjutanud, nõnda nimelt „Tahad sa terweks saada?“ 1883.
Aastal 1894 tuli weel õpetlik jutt „Juuli“ Pärni sulest. See jutt on wäga ilus ja karsk.
