Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/476

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

468

pääle põhjendatud on, sest asjata oleks katse ilma rehkendamiseta elus läbi saada. — Ajalehtedes ja kirjades on ta pääle selle palju kirjutanud.

Õpetaja-ametis on Kallas hoolega waimulikku kirjandust edendanud. Nõnda kirjutas ta järgmised kirjad „Igawene ewangelium. Uus jutluse-raamat“ 1889, „Kallim wara ilma pääl“ 1891, „Meie Issanda Jeesuse Kristuse armulaud“ 1891, „Lendaw ja Immanuel“ 1892, „Nädala päikene“ 1892, „Roosa kannel“ 1892, „Saaroni walge lill pulma päewaks. Perekonna raamat“ 1894, „Õlipuu-lehed“ 1897. Kõik need raamatud on woolawas kujerikkas kõnes ja kenas kaunis keeles kirjutatud ja on Kallas’e meie theologide seas kõige paremate kirjameeste sekka tõstnud. Siin kohal tahaksime iseäranis „Perekonna-raamatu“ kohta tähelepanemist juhtida, sest et meie waimulikku kirjandust nii täiesti kõne alla ei suuda wõtta, kuna nimetatud kirjas ka lugemist on, mis ilmaliku kirjawara sekka tuleb lugeda. Selle raamata iseäraline kasu on, et ta ka ilmalikust kirjandusest ning muinasjuttudest ja wanawarast lugejaid osa wõtma kutsub ja kasu saama õpetab. Seda tuleb iseäraliselt kiita. Kuju- ja kujerikas kõne, mis kõigis Kallas’e waimulikkudes kirjades leida, teeb ka „Perekonna-raamatu“ kõnet elawaks. Mõned lugejad ei kannata üksnes Kallas’e otsekohest pahade asjade ja kombete nimetamist, mis peenemalt ehk parem oleks olnud nimetada. Raamat on oma waimustusest leekiwa kõne pärast wäga tähele panna ja saadab wissisti palju kasu, kui ka kujukõne mõni kord liig.



Carl Heinr. Niggol.

C. H. Niggol on üks Eesti tähtsam kooliraamatute kirjutaja. Tema sündis 14. okt. 1849 Wiljandi ligi, käis sääl kihelk.-, pärast Tartu kreiskoolis ja lõpetas oma hariduse „Tartu I-ses kooliõp. seminaris“. Pärast tegi weel kreiskooliõp.-eksami. Kooliõp. oli ta Tartus 1870 saadik esiti I. elementarkoolis, siis en-