528
Ernst Pohl andis wälja 1883 „Poissmehed“ naljamängu kahes järgus ja 1887 „Armastus ja kadedus,“ kurbmängu 4 järgus.
H. Stein kirjutas 1883 „Kosilane Kaukasiast,“ lustmängu 3 järgus.
J. M. Sommer (J. Silla) kirjutas 1884 „Kihlatud,“ „Aing-fo-hi,“ „Õepoeg,“ „See olin mina,“ lustmängud.
M. Lipp kirjutas 1888 Soome keelest „Öö ja päew.“
P. Jakobson kirjutas 1884 „Koit ja Hämarik“, 1888 „Udumäe kuningus,“ 1895 „Kustas kosib Mihklit,“ 1897 „Pettuse ohwrid“.
D. Martson kirjutas 1884 „Teie käsu pääle hra leitnant,“ nali ühes järgus.
A. Karotom awaldas 1886 „Üks öö Tartus“.
M. J. Eisen kirjutas 1887 „Isaisa wiisi,“ „Kuda nõiaks saab,“ 1892 „Alkoholi õnnistus,“ 1893 „Kalewi kannupoisid“ ja „Keisri kuue pärast“.
W. Luik andis wälja 1888 „Kolme kordne kosjakaup,“ nali ühes waatuses.
J. Leppik tõlkis ümber Körner’i „Tooni“ 1885 ja Schiller’i „Vennapoeg onuna“ 1886.
A. Sackaria kirjutas 1886 „Kingsepp, suure lossi wõitja“.
J. Orgusaar kirjutas 1887 „Hullu Antsu abiga“ ühes ja 1888 „Inimese hind ja wäimehe wäärtus“ kolmes järgus naljad.
C. Laurenberg kirjutas 1890 „Kõrwalops,“ nali kolmes waatuses.
A. Pert andis wälja 1894 „Feoffan,“ algupäraline näitemäng wiies waatuses.
A. Weizenberg kirjutas 1895 „Maie ja Mihkli kosjad ehk klaas weini,“ näitemäng 3 waatuses.
R. Müller andis wälja 1896 „Enesetapja,“ „Maja maantee ääres“ ja „Suured segadused“ 3 nalja 8 järgus.
J. Orra pani ümber 1897 Lessingi „Minna von Barnhelm,“ A. Reinwald „Bagdadi kalif“ wiies waatuses, — Willem Waher Goethe „Faust“ üksikud osad. Pääle selle weel on muid mängusid.
Eesti näitemängul ei ole weel kindlaid näitehooneid ega direktorid olnud. Näitlusi on etendanud
