48
ollex mallewalda andnut| erraneelnut ollexit nemmat meid koggones| meije iho| ninck ello kahs| meie olleximme kui needt kumbat wessi huppotap| ninck ülle kumbat suhr jöggi joxep| ninck weggisi nemmat errahuppotap.
„Jummalal auw ninck tenno ke ep lasckis sündima| eth nende kurck meid piddi erraneelma| kui üx lind sest keelest errapehstab| on meije hing errapehstnut| se köis on katki| ninck meije olleme wabbat| se Issanda nimmi seiskut meije jures| sest taiwa| ninck mah Jummalast.“
Stahli aja kirjamehed.
Et Stahlil kaastöölisi oli, niisamati ka tema ajal neid, kes ise kirjasid Eesti keeles hakkasiwad wälja andma, on kerge mõista, ja et need kaastöölised ja kirjamehed Stahli põhjusmõtetel kirjutasiwad, on ka selge ning arusaadaw. Kaastöölised awaldasiwad oma kirjatööd osalt Stahli enese kodu- ja kiriku-raamatus. Nõnda leiame Stahli raamatu teisest jaost, mis ta ise lauluraamatuks nimetab, järgmised kirjamehed: Petrus Matthias Fabricius, Järwamaa Ambla kihelkonna kirikherra; Andreas Lund, Wirumaa Jaagupi kihelkonna kirikherra; Reinerus Brocmann, Greeka keele professor Tallinna gümnasiumis; Eberhardus von Renteln, Tallinna Nikolai kirikherra; Ludovicus Wagener, Järwamaa Türi kihelkonna kirikherra; Helmoldus zur Mühlen, Läänemaa Kullamaa kihelkonna kirikherra; Henricus Vestringius, Harju Kose kirikherra; Michael Sartorius, Wirumaa Haljala kirikherra; Antonius Walde, Harju-Jaani kirikherra ja Nicolaus Bagge. Kõik need mehed ei ole Eesti kirjanduses tähtsaid kirjatöösid sünnitanud. Nad oliwad Stahli abid. Nende töödest paneme üksikud korali-laulude tõlgid siia üles.
Fabricius kirjutas nii:
„WOtta meist erra Issand Jummal keick meije pattut ninck
