Lehekülg:Eesti mütoloogia III Eisen.djvu/146

„Oh sa püha Tõnnike! Õnnista meie leivakannikat, õnnista meie liharaasukest, õnnista meie õllemärjukest!“ (Lill, Rohtaias).

Ehk jälle: „Tõnn isake, Tõnn emake, ära vaeva meie loomi, olgu sarvekesed ülespidi, sõrakesed alaspidi, sündimine õieti!“

Teele minnes paluti Tõnnilt õnnistust:

„Ma lähen teele! Tõnnikene, hoia mind kõige häda ja kahju eest!“

Laudas paluti mõne korra Tõnni järgmist viisi:

„Tere, tere, sa püha Tõnnike! Oled sa mind selle aja üles pidanud, siis pea see aasta veel!“

Kahtlaseks jääb, kelle kohta järgmine palve ilmade pärast käis:

„Ehi, ehi, ilmakene,
Päädi, päädi, päiväkene,
Ehi nõide ehtilä,
Päädi nõide päätilä
Toona oli ehte ilosa,
Pääte päiväl valosa!“

(Viedemann, Aus dem inn. u. ä. L., l. 407).

Püha Jüri paluti järgmisi:

„Püha, kallis Jürike,
Metsa kullane kuningas,
Metsa eite, emanda,
Hoidke mu utekest,
Kaitske mu karjakest,
Sigitage mu sea põrsakest. Aamen.“

(Oma Maa 1886, nr. 7.)

H. Neus tutvustab meid teise palvega pühale Jürile (Estnische Volkslieder, 19):

„Pühha Jürri Jörgovits,
Lass mo karri kaugel käia!
Kela ommad kennad kutsikad,
Et ei pudu punnast pulli,
Et ei kissu kirjud lehma,
Et ei murra musta mullika,
Ei võtta vaevast vassikad,
Ei järrel jänud tallekest
Egga obbo-varsakest!“

Püha Jüri kohta käib ka Dr. M. Veske üleskirjutatud palve E. K. S. aastaraamatus 1884/85, l. 4.

„Metsa ulpi, metsa alpi,
Kuule metsa alli-parda,
Metsa kuldane kuningas,
Metsa kardane kasukas,
Püha Jüri poisikene!
Võta kätte kulda keppi,
Vääna vitsusta ahelad,
Keela omad kurjad koerad,
Suru omad suured koerad, —
Keela susi soovikusse,
Kaitse karu kaasikusse!
Su koerad soos magagu,
Mu kari arul karaku.
Löön kepikse tee ääre,
Jumala rahu teie juures. Muuuhh, maaahh!“

Teises, sealsamas ilmunud karjapalves puudub püha Jüri nimi, kuid sisu poolest ei lähe see eelmisest palju lahku:

145