Pühad veed.
Allikad.
Esivanemad ei ohverdanud mitte ainult puudele ja maale, vaid ka veele, nimelt merele, järvedele, jõgedele, ojadele, kaevudele, kraavidele, allikatele. Kõige rohkem ohverdati vististi allikatele. Küll ei mindud allikatele igal niisugusel puhul, mil ohvrid vakka, kivile ehk hiiele anti, kuid allikale ohverdama sundivaid juhtumisi leiti ometi ohtrasti. Allikate abiandmise-jõu piir oli enam rajatud kui muil ohvripaikadel. Allikad näituseks ei võinud rahva arvamise järele karjale sigidust anda ega viljakasvu edendada ega kõigi õnnetuste eest hoida. Nende võimuses seisis haigusi kaotada, puhastust tuua, aga ka edaspidi haiguste eest hoida niihästi inimesi kui loomi jne. Mõned põhjused ajasid inimesi sagedasti küllalt allikatele ohvrid viima.
Rahvas tunneb mitmesuguseid allikaid: pühi allikaid, terviseallikaid, eluallikaid, ilmaallikaid, uduallikaid, viinaallikaid, mõduallikaid jne.
Esimeses reas seisavad pühad allikad. Esivanemad pidasid mõne koha vett iseäranis pühaks. Tunnistust annavad sellest „püha“ nimelised jõed, järved, allikad ja veel mõned muud sellenimelised kohad. Kõige pealt puutub meile silma Püha kihelkond, kus vanasti vist iseäralik püha koht leidus; edasi Püha küla Väike-Maarja kihelkonnas (Rev. I, 76, a. 1586). Pühalepa kihelkond Hiiumaal, Pühaste küla Rõngus, Pühapõlde Kullamaa Ohtlas, Pühapaju Mõigus, Püha talu Keilas, Püha mägi Alatskivil, Pühaste küla Riidajas, Pühandi Vaokülas jne. Püha alusele toetab ennast ka Pühtitsa nimi. Pühtitsa pühadust tuletab omast kohast sinna hiljemini ehitatud kloostergi meelde. — Pühajärvi on mitu olemas, kõige tuttavam neist Otepää kihelkonna oma. Peale selle aga veel Pühajärv Anna kihelkonnas ja teine Saaremaal; viimne kannab ka Kaalijärve nime. Tartust ida pool öeldakse veel üks Pühajärv olevat, mille olukohta ligemalt ei nimetata (Inland, 1852). Võimalik, et Inlandi kirjutaja sellega ometi Otepää Pühajärve mõtelnud.
Viru-Jaagupis on Pühajärv ja Lustiveres Pühajärve asundus, Pühajärve talu U.-Poltsamaa, Pühameeste järv Kuusalus.
54
