Lehekülg:Eesti mütoloogia III Eisen.djvu/65

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Ohvrivakad.



Uku vakk.

Uku ohvrialtarina esineb Uku vakk, mõnes kohas õnnevakaks hüütud, sest et sellelt vakalt mõnesugust õnne loodetakse tulevat. Tarvastust saadud teadete järele oli Uku vakk tavalisesti ümargune, niine ehk pärna peergudest, mõnikord koguni tohust tehtud, pulkadest põhi all, silgukarbi sarnane kaas peal. — Teiste teadete järele täitis teisal laudkastki, harukorral praeguse vaka sarnane vakk Uku vaka kohusi. Jäärjas peeti niisugune õnnevakk, õigem õnnekott, kõrge puu otsas: sinna viidi nagu Uku vakkagi mitmesuguseid anda. (J. Jung, Muinasajateadus II, lhk. 54.)

Uku vakk seisis tavalisesti aidas ukse taga nurgas, harukorral mujal. Tarvastu teadete järele leidus muiste igast talust Uku vakk ja seda vakka pidasid kõik pühaks. Sedasama tõendab Kreutzwaldki, juurde lisades, et Virumaal 1813—1814 üks saunamees luba palunud oma maja külast välja karjamaale ehitada, sest külas olla kõigil peremeestel Uku vakad, tema aga ei tahta niisuguste peremeestega ühes asuda. (Verhandlungen II, 3, l. 48.) Igas talus Uku vakka tõendab niisama J. Ruus (Kodu, 1911 nr. 2). Keegi ei julenud sinna vakka pandud ohvriandisid puutuda. Vakka pandi osa kõigist sõögiainetest, aga muustki, mida majas tehti ehk mida majasse toodi. Keedeti leent, liha, putru — ikka lusikatäis ehk suutäis Uku vakka, enne kui pererahvas seda toitu maitses. Küpsetati leiba — suutäis Uku vakka. Toodi põllult viljakoormad parsile, veskilt jahu koju — ikka natuke Uku vakka. Valmistati kalja, õlut — Uku vakk pidi mõne tilga omaks pärima. Isegi viina tilgutati talle. Saadi esimest mett — kärg rändas teatud teed. Lüpsti lehmi, ei tohtinud Uku vakk ilma jääda. Valmistati võid, seesama lugu. Toodi rannast kala, üks vähemalt pidi Uku vakka rändama. Lühidalt, kõigest põllu-, karja- ja veesaagist päris Uku vakk omale matti. Majas tehtud näputööstki nõudis ta oma „kümnist“. Kedrati lõnga — natuke lõnga jällegi vakka. Pruutidest teatakse, et need väikseid kindaid, sukki ja sukapaelu vakka viinud, et abielu õnnelikuks saaks. Pärast lapse sünnitamist viisid naised titeriided vakka. (vd. Eesti mütoloogia I, l. 172).

Kreutzwaldi teadete järele käisid sigimata naised vahel kaks korda nädalas iseäralikul viisil Uku vakal ohverdamas ehk jäid mõne korra kogu ööks Uku vaka juurde (Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft II, 3, l. 46). Amblast saadud teadete järele käidi iseäranis neljapäeva õhtul Uku vakal.


64