Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/101

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



KIRIKUD.

Nagu müütiline pärg heljub meie kirikute kohal. Kirikute ehitamisel võitleb paganus kristluse vasta ja punub paganlikka aineid kristlikkudesse ainetesse. Kõige pealt teeb raskusi ära määrata kohta, kuhu kirik ehitada. Vaieldakse, vaieldakse, aga õiget otsust ei saada; igaüks sooviks kirikut oma kolka. Viimaks peavad härjad kirikule õige ehitamise-koha määrama. Härjad rakendatakse vankri ette, pannakse kiriku ehitamiseks määratud aineid — kiva ehk palka — vankrile ja lastakse härgi oma tahtmise järele minna. Kus härjad seisatavad, seal on õige kirikuehitamise-koht. Seal tapetakse härjad tavalisesti maahaldijale ohvriks ja — ehitus algab. Härjad peavad enamasti päris mustad olema; harukorral astub mustade härgade asemele hall karv ja veel harvemini paar täiesti valget vasikat. Kindlamad teated puuduvad, kas härjad kiriku ehitamise paigaks hiie määravad, s. o. hiide kiriku ainete koormaga lähevad, küll aga leidub teateid, et kirik enamasti alati ehitati paganuse pühale kohale, oli see koht hiis ehk muu ohverdamise-paik. Kirik pidi paganust ja kristlust oma asemegi poolest nagu ühte sulatama.

Härgade tarvitamine kiriku aseme määramiseks kuulub rahvusvaheliste motiivide hulka. Härgadele antakse samasugune ülesanne Soomes ja Lätis, antakse Saksamaal ja mujal veel kaugemalgi. Härjad on ülepea piibli algusel kiriku ehitamise koha määrajateks võetud. I Saam. 6. p. kõneleb, kudas Iisraeli seaduselaegas vankrile pannakse, kaks lehma vankri ette rakendatakse ja lehmad lastakse oma tahtmise järele minna. Kus lehmad seisatavad, seal tapetakse nad ja ohverdatakse põletamise-ohver. Piibli motiiv leiab meil kirikute ehitamise ajal paganastamist. Iisraeli tegu jäljendades ühineb härgade abi kiriku aseme määramisel paganuse märkidega.

Kui ka härjad õige koha määranud, ei edene ehitamine ometi alati õigel kohal. Enamasti laguneb päevane ehitus ööse. Väga mitmel puhul ei nimetata lagunemise põhjust, sagedamini langeb laotamisesüü vanapagana arvele. Vanapagan ei salli kristluse märki ja sellepärast püüab ta seda kaotada. Siingi astub kristluseaade paganuseaatega võitlusesse ja viimane näikse võidu viivat, sest et selle taga kurjuse peamees peitub. Viimaks ometi pääseb kristlus võidule; leitakse abinõu, mis paganuse esitajat enam ei lase ehitamisele takistusi teha.

Päevase töö öösine lõhkumine langeb niisama rahvusvaheliste motiivide kilda. Mitte ainult kirikud ei lagune ööse, vaid linnadki. Kuusalu, Vihula, Torma, Eeru, Anija j. n. e. linn laguneb ööse. Kõik see