Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/104

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


kaela visata, et see siis ta asemele võtmete kandjaks hakkaks. Kuldvõtit pakub selle kandja niisama doomele ilmuvatele naisterahvastele, kuid asjata. Ei naisterahvaste ega kuninga poja, ta ema ega õe nime tunne rahvasuu.

Tartu Jaani kirikusse on ehitamise ajal keegi Jaan kiriku võtmete kandjaks pandud. Maarja kirikusse saanud keegi Maarja kiriku võtmed kanda. Jah veel enam: alles praeguse põlve ajal valminud Peetri kirikki ei seisa ilma võtmete kandjata. Praeguses 1884 ehitatud Peetri kirikus laseb rahvaluule kellegi sissemüüritud Peetri seinu ja alust oma kehaga alal hoida! Kellegi inimese nime kandva kiriku kohta otsustab rahvas, et selle nime kandja tingimata kiriku võtmeid kannab.

Maarja auks müüritakse Tarvastus esmalt mees sisse ja pärast veel naisterahvas, Karksis, Jäärjas ja Nõos Kadri, Puhjas Ann, Rõngus Reet, Maarja-Magdaleenas, Karulas ja Vigalas Maarja, Rõuges Miili, Põlvas nimeta naisterahvas põlvini. Iisakul sellevasta teatakse, et kolm surnud naisterahvast altari alla maetud, Amblas niisama surnu. Mõnes kirikus müüritakse loomad sisse, nii Hanilas hani, Karusel karu ja Sangastes pull.

Emale maale sissemüürimisega antav inimeseohver — ehituse-ohver — on suures osas Euroopas tuttav, niihästi germaanlaste kui slaavlaste seas. J. Grimm toob oma „Deutsche Mythologie’s“ (II, 956—957) hulga näitusi. Daanlased müürisid kiriku altari alla tallekese, et altar seisma jääks, surnuaiale aga maeti enne esimese surnu matmist elus hobune, majade alla sigu ja kanu. Köbenhavni ümber ehitatav vall lagunes ikka uuesti ja uuesti ära. Takistuse kõrvalesaatmiseks võeti väike tütarlaps ja müüriti valli sisse. Kohe edenes töö. Saksamaal toonitatakse vähem kirikutesse kui lossidesse müürimist. Liebensteini lossi müüridest kõneldakse, et need muidu seisma ei jäänud, kui et laps sisse müüriti; ema müüs ehitajatele selleks otstarbeks oma lapse. Reichenfelsi lossis tunnistab praegu veel üks teistest kaugemale ulatav kivi, kuhu laps elusalt sisse müüritud. 1463 lõhkus vesi Nogati paisu. Ei saada enam vett seisatama. Võetakse enne joobnuks joodetud kerjaja, lükatakse auku, maetakse mullaga kinni (Tettau-Temme, Volkssagen 409). Krahvinna Eppinghoveni „Memoiren’ite“ järele näidatakse Berlini lossis niinimetatud Joachimi poolel praegu veel ühes toas kohta, kuhu markkrahv Joachimi abikaasa rahvajutu järele oma vastase seina sisse lasknud müürida. Dokument selle sissemüürimise kohta puudub.

Hiljemal ajal lepiti ehitamiste puhul tühjade puusärkide sissemüürimisega. Kui väga usk sissemüürimise tarvidusest Saksa rahva südamesse juurdunud, tunnistab see, et rahvas Halle silla ehitamise puhul 1843 veel nõudis, laps müüritagu silla kestvuse tõstmiseks silla jalga! (Grimm, D. M., 956). Albaania Artas ehitanud 1000 müürseppa üht silda, kõneleb