Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/105

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


rahvasuu, aga päevane ehitus lagunes ööse. Viimaks kuuldi häält ütlevat: „Kui te inimest maa sisse ei kaeva, ei seisa müürid! Aga vaestlast ega võõrast ei pea te sisse kaevama, vaid ehitaja oma naise!“ Nii tehtigi. Serbias kõneleb ennemuistne jutt Skutari ehitamisest: kolm aastat panid 300 meistrit kindlusele asjata alust, aga mis päevaajal ehitati, lõhuti ööse. Viimaks kuulutati: kui kaks õde sisse müüritakse, edeneb ehitus. Kui slaavlased Doonau äärde uut linna rajasid, saatsid rahvavanemad enne päevatõusu mehed välja esimest vastatulevat poissi kinni võtma ja ehitusesse müürima (Popov, Slawische Mythologie, lk. 25).

Riias võeti 1774 Jakobi kirikus parandustööd ette. Sel puhul leiti müürist inimese luukere. See leid äratas palju tähelepanemist, meil aga veel enam 1785 Kuresaare oma. Kõik märgid tunnistasid, et sissemüüritud isikud suurtsugu isikute hulka kuulusid.

Riias ja Kuresaares sissemüüritud isikute kohta avaldas Hupel oma Nordische Miscellaneen XIII lühikese kirjelduse kutsega küsimust harutusele võtta. Kutse ei jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes, tagajärjena ilmus Nord. Misc. XVIII—XIX krahv Mellini sulest sissemüüritud nimekirja täiendus (lk. 574—580) ja nimetamata autori poolt N. Misc. XX, XXI 422—434 pikem seletus. Kilsi mõisa omanik laskis 18. aastasaja lõpul vana lossi mõne müüri lõhkuda ja uue elumaja sellest teha. Lõhkumisel leiti mitme sissemüüritud isiku luud, nende hulgas ka laste luid. — Tallinna Toompea lossi eeskülge maha lõhkudes leiti suurest nurgatornist vasta Toompea väravat pikali sissemüüritud isiku luud. — Lätimaal Arrashi kiriku ümberehitusel tulid 1790 müüridest põlvili oleva isiku luud päevavalgele (Monumenta Livoniae Antiquae, IV. 123). Riia vana lossi lõhkumisel puutusid töölised neljanurgelise ruumi peale, täis laste luid. Valli lõhkumisel leiti sealsamas Riias müürides neljanurgeline toake ja toakeses inimese luud, käte ja jalgade ümber 70 naela raskused raudahelad (Hupel, N. M. XVIII). Haapsalu, Paide ja Rakvere lossi müüridest on niisama täiskasvanud inimeste kui laste luid, konta päevavalgele tulnud. Haapsalu leidu peab Russwurm ometi Kuresaare leiu eeskujul tekkinud luuleks (Das Schloss Hapsal, l. 7—8).

Kõik need leiud tunnistavad selgesti, et võimata rahvajuttu kirikutesse müüritud isikutest muinaslooks pidada. Sissemüürimist vanal ajal on tingimata ette tulnud, kuid ei selgu küllalt, niisugusel põhjusel. Juba Hupeli ajal 18. aastasaja lõpul läksid arvamised põhjuste poolest lahku. Krahv Mellin kaldus oletamisele, et sissemüürimistel kuriteoga tegemist. Kedagi ülemusele vastumeelist isikut taheti kaotada — võeti kinni, müüriti seintesse kinni. Keegi ei teadnud, kuhu sissemüüritud isik saanud. Müürid vaikisid. Kõige rohkem annavad Mellini oletamisele sissemüüritud laste luud, kondid tuge. Lapsi muidugi ei võidud nende oma