Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/109

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


liig puudulised. Peaaegu üheski sellekohase jutu üleskirjutuses pole tähendatud, millal neid luid leitud, kas ainult luid ehk kogu luukere leitud, missuguses seisukohas luud leitud, kas luud üksikult ehk hulga viisi sisse müüritud j. n. e. Kõik niisugused teated võivad küsimuse valgustamiseks tähtsaid näpunäiteid jagada. Kus aga niisugused näpunäited puuduvad, ei tohi veel milgi kombel rahvajuttu tõeks pidada, vaid luule teguritega arvamine kipub vägisi külaliseks. Hanila kirikust leitud luude kirjelduse järele võiks peaaegu oletada, et sealt sissemüüritud luukere välja tulnud. Aga ühtlasi teatakse, et Hanila kiriku lae pealt altari kohalt ristvõlvi kõrvalt liivast kirikuehitaja, ehituseaegse õpetaja ja veel kellegi kolmanda isiku luud leitud. Ehk oli alla müüri sisse altari paremal küljel sissemüüritud isik sedasama seltsi luude järelejätja. Ega see vist tõsist sissemüürimist tunnista, kui kirjutatakse, Pärnu Jaagupi kiriku laelt ja võlvide sügavusest tulnud väga palju luid päevavalgele? Ehk jälle, et Suure-Jaani kiriku alt ja keldritest on hulgakaupa luid välja toodud, vaatamata selle peale, et rahvas laseb paavstiusu preestrid tütarlapsi elusalt müüride vahele surma saata? Niisama vähe tunnistab tõsist sissemüürimist müüridest mõne luu leidmine. Pärnu Jaagupi kiriku Türga neitsi küljekont on tõepoolest valaskala kont. — Paistu kirikus vahemüüri 1860 aastakümne lõpupoolel lõhkudes müüri õõnsusest leitud luud-kondid tunnistavad, et neile see õõnsus sinna valmistatud, ilma et keegi elusalt oleks sisse müüritud.

Igatahes usub rahvas sissemüürimist igal pool. Sissemüüritud isikud, kes esialgu kiriku kaitsepühalist pidid esitama, said nagu kirikuhaldijateks, kes elu ohverdamisega kirikumüüra lagunemise eest kaitsesid. Kiriku nimeandja pühaline paganastati sissemüüritud lihtsaks isikuks, kellele ometi sama vägi ja võim juurde luuletati kui pühalisele. Mõne pühalise — vähemalt pühalise luudeks nimetatud — kirikusse müüritud inimese luud labastati elusalt kirikuvõtmete kandjaks hakanud isiku luudeks. Lühidalt: pühalise luud, kirikusse müüritud, moondusid aegamööda rahva usus müütiliseks isikuks, kelle ülesandeks kiriku eest hoolitsemine niisama sai kui puuhaldijal puu eest, kivihaldijal kivi eest hoolitsemine.

Kirikuid ähvardavad hiljemini veel mitmed hädaohud. Vanapagan katsub valmis saanudki kirikuid hävitada. Nagu vanapagan, avaldavad hiiudki vaenu kirikutele. Kividega püüavad nad kirikuid purustada ehk kui mitte kogu kirikut, siis vähemalt ometi torni. Seesugunegi kirikute hävitamise püüd kuulub rahvusvaheliste motiivide hulka. Tavalisesti ei õnnestu ometi niisugune hävitamisekatse: kivi lendab sihist kaugelt mööda.

Sõja ajal uputatakse kirikukellad lähedasse jõkke, järve, ojasse ehk sohu. Kui hiljemini minnakse kellu välja tooma, ei anna vesihal-