Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/113

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


munkadega kokku; sellepärast ei või imestada, et nende juttudes mungad esinevad. Pean mööndama, et harukorral kodumaaltki korjatud ennemuistseist jutest munke olen leidnud, kuid need jutud on võõrsilt pärit, Eesti iseloomuga alles kokku sulamata, Eesti luuleahjus alles karastamata, Eesti alasil tagumata. Eesti rahva lihasse ja luusse juba kasvanud juttudes puuduvad mungad. Ma ei julge tõendama hakata, kas viimsed 3 aastasada nad juttudest välja tõrjunud ehk on lugu nii, et nad kunagi Eesti juttudesse ei ole pääsnud. Rahvastevahelise ennemuistsete juttude iseloomu pärast peab ometi oletama, et munkade valitsuse ajal meie maal mungad vististi juttudes esinenud, aga aja jooksul kas enam tuttavamatele õpetajatele ehk muile isikutele aset annud, ise rahvasuust kadudes. Ainult kohalikkudes juttudes, õigem seletustes maa-alustest teedest nimetatakse munki. Nad kaevanud kas ise maa-aluseid teesid ehk tarvitanud neid selleks, et neid mööda nunnade kloostrisse tungida (Eesti Kirjandus 1916, nr. 9).

Rahva vanast usust ja ebausu-kommetest ei ole ma munga nime leidnud. Niisama vähe vanasõnadest ja mõistatustest. Rahvanali munki ei tunne. Rahvalauludes puutusid mulle kõigest korra mungad silma. Vanas kandles II, II, l. 292 leidub:

Mis on muiste muugid teinud,
Koerakonud kokku pannud.

Tähendatud laulus seatakse muugid = muugad = mungad koerakonudega = koerakoonlastega ühele järjele. Niipalju kui ma märganud, ei ulata see laul munkade aega tagasi, vaid teda tuleb hilisema aja sünnituseks lugeda.

Sagedamini esineb muuk setukeste lauludes. Üks setu laul jutustab, et üks pillipuhuja noormees tahab minna muugaks kas Muskusse või muule maale. Õde aga venda hoiatama:

Hot sa iks mõistat pilli puhku,
Ega sa mõista-ai muugah ellä:
Muuga iks elo musta küpär,
Üli iks ütsinda tareh,
Valge müürü vaihhel.
Üts iks su kiri pähütseh,
Tone kiri jalotsih,
Kolmas kiri keskeh.
Mõista-a sa kirjä kirotellä,
Mõista-ai panda paprehe.

(Setukeste laulud I, 364.)

Vend võtab õe õpetust kuulda, ei lähe muugaks, vaid jääb edasi koju põllumeheks. — Laulu teisendis (I, 366) annab õde kolmele vennale just nõu kottu välja minna õnne otsima, neid õpetades: