Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/114

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Mine iks papis pallo maad,
Mine muugas muile maile,
Mine iks Riiga rikkas saksas.

Vennad kuulevad õe nõu. Mõne aja pärast tulevad vennad koju õde vaatama.

Riia tõi vello ristikõrra,
Papi vello pada räti,
Muuga vello musta siidi.

Õde küsima, millal ta peab neid ehteid kandma. Vennad vastavad: kirikuteel. Õde mingu kesk kirikut, kummardagu lühtri all ja öelgu siis:

Kaege vana, kaege noore,
Kaege iks kena keskmätse:
Riia seo vello ristikõrd,
Papi vello pada rätt,
Muuga vello musta siid!

Kõnekäändudes tabame mõne korra munga nime. Olen näituseks järgmisi kõnekäändusid kuulnud: must kui muuk, mossis kui muuk, vait kui muuk j.n.e. Esimene kõnekäänd tuletab munkade musta ülikonda meelde, mõlemad järgmised avaldavad munkade meelelaadi. Tõsistega, vähe kõnelevate munkadega kokku puutudes tekkis rahvasuus vist kõnekäänd: mossis kui muuk, vait kui muuk.

Ajalugu teab muidugi munkadest palju jutustada, kuid ajaloolised teated on rahva mälestusest ammu kadunud ehk neist hoopis vähe alale jäänud. Isegi iseloomulik Kärkna munkade lugu on uuemal ajal alles kirjanduse kaudu rahvale tuttavaks saanud. Lõunamaalt ilmunud ülevaatajat venda tahavad kavalad mungad uskuma panna, kui rasket elu nad elavad: viivad võõra enestega üheskoos sauna, vihtlevad endid seal vihtadega ja kallavad viimaks enestele külma vett kaela. Võõra meelest on niisugune vihtlemine tükk martüüriumi. Lõunasse tagasi minnes ei jõua võõras küllalt Kärkna munkade raske elu üle imestleda. Ei see ega muud sarnased juhtumised ole rahvasuhu jälgi järele jätnud. Rahvasuhu jäänud munkadejuttude jäljed avaldavad kõik enam-vähem ennemuististe juttude iseloomu. Nimelt on munkadest enestest ajalooline aine nii hästi kui hävinud; meile esinevad nende iseloomus tavalisesti ainult veel müütilised jooned.

Kreutzwald-Neusi Mythische und magische Lieder, l. 33 esinevad ka mungad:

Mis ehk muido munga peitnu
Vai mis papi palved võitnu.

Need read kõnelevad liig selgelt uue aja keelt ega võida neid milgi kombel rahvaluuleks lugeda.