Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/115

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Rahvas teab koguni iseäralikust munga-ajast kõnelda. Asja selgituseks esiteks üleüldine ülevaade rahvaluule ajaarvamise kohta.

Ajaloolased jaotavad minevikku mitmesse ajajärku, kõneldes ennemuistsest, vanast, kesk- ja uuest, mõnikord uuemastki ajast. Rahvas sellevasta jaotab minevikku hoopis teist viisi, algab loomiseajaga ja lõpetab kas ristiusu ehk meie ajaga. Ei tohi ütelda, et rahvas igal pool kindla eeskava järele aega jagaks. Rahva ajajagamine on enam juhusline, elukohtade järele muutuv. Kõiki jaotusi kokku võttes saaksime rahva ajajaotuseks umbes järgmise kava: 1) loomiseaeg, 2) aeg, mil Jumal jalgsi maapeal käis; 3) hiidla- ehk Lapi aeg, 4) muuga-aeg, 5) ristiusu-aeg ehk meie aeg. Eelmisest jaotusest olen kõige rohkem jälgi Kadrina kihelkonnast leidnud; vähem selgelt astub see jaotus muis kihelkondades päevavalgele.

Paneme rahva jaotust lähemalt tähele, kusjuures ma kirjeldamisel ennast enam-vähem J. Sõsterilt Koerust saadud teadetele toetan.

Loomiseaeg esitab esimest veel korraldamata ajajärku, mil Jumal, Vanaisa, Uku loojana esineb. Siia kuuluvad näituseks jutud maailma, inimeste ja loomade loomisest, Emajõe kaevamisest j.n.e.

Loomiseaja järele algab aeg, „mil Jumal jalgsi maa peal käis“ Maailm oli küll juba loodud, aga inimeste elamiseks alles korraldamata. Jumal pidi palju loomisetööd veel parandama ehk osalt koguni ümber tegema, et inimesel oleks hõlpsam elada. Sellest ajast on rohkem teateid ja jutte alal hoidunud.

Jutud algavad ehk lõpevad sagedasti lausega: „See oli sel ajal, kui Jumal veel jalgsi maa peal käis.“ — Jumal vaatab igal pool nagu hoolas peremees, kas kõik korras, ja midagi puudulikku märgates võtab ta kohe tarviliku paranduse ette. Jumala töid katsub sagedasti vanakuri rikkuda. Mõne korra õnnestub vanakurja katse ja sellest tekib mõni kahjulik loom ehk mingisugune pahe maailma. Enamasti ajab Jumal ometi vanakurja pahad nõud nurja. Sellest ajast kõnelevad suuremalt jaolt kõik „miks“ jutud, nagu miks on inimesel küüned? miks ei jookse inimene enam palju? miks on inimese jala-alune õõnes? miks on inimesel jämedam hääl? miks tunneb inimene valu? j.n.e. (Võrdle „Miks“ raamatu jutte.) Niisugustes juttudes vahetub Jumal tihti Jeesusega. Kes teab, ehk kõneldi alguses Jeesusest tegusid, kelle kordasaatjaks hiljemini Jumal tehti.

Järgmine aeg kannab Kadrinas hiidla-, hiiu-aja, Kuusalus vahest ka Lapi, Lapu aja nime. Mujalt olen selle aja kohta vähem teateid leidnud. Hiidla-, hiiu-ajal elanud maa peal peale inimeste palju hiidusid — suuri inimesi, kes praeguste inimeste tubadesse siis said üle ukse sisse vaadata, kui kõhuli maha heitsid. Need hiiud tulnud õieti