Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/119

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


kihelkonnas näidatakse muukilaiste müürisid, Põhjamaal muukilaiste tõrvahaudu ja rajamärka. Karjalas tuntakse mitmes kohas mitmesuguseid muukilaiste haudu ja varemeid. Kaukolas kõneldakse muuki rahva muuki sillast. Hiitolas teatakse, et muukilaised hea meelega tõrva joovad; vaaditäis tõrva tühi asi ära juua. Tublist muukilaiste tõrva joomisest kõneldakse mujalgi. Antreas leiavad muukilaised soomlase kündmast; nad viivad kündja kõige adraga koju „kassi poegadele süüa“ = kissan pojille syyvvä (Suomen museo 1914, l. 73, 74, 76, 77). Paiguti hüütakse Soomes muukilaisi ka laplasteks ja arvatakse neid maa endisteks asujateks. Ülepea vahetub soomlaste mälestustes muuk tihti mungaga, aga üleüldse esineb Soomes munkki ja munkkilainen ometi sagedamini kui muukki ja muukkilainen (võrdle Suomen museo 1914, J. R. Aspelin, Munkkilaiset y. m. munkkimuistot kansantarustossa).

Olgu veel tähendatud, et Eesti keeles mõne korra muukade kõrval „muugalased“ esinevad. Muugalased tähendavad kõigiti sedasama, mis muugadki. Esimene nimetus näikse ometi vähem tarvitusel olevat kui viimne.

Hiidla-aja järele tuleb „muuga-aeg“, mis osalt eelmisega näikse kokku sulavat. Muuga-ajal elanud „suured, kurjad mehed“, kes ristiinimesi pole sallinud, ometi ka mitte nende kallale kippunud. Rahva arvamine tembeldab „muugad“ tihti paganateks, vähemalt seisavad nad ristiinimestega tavalisesti vastolus, vaenus. Teise arvamise järele ei ilmu vastolu ristiinimeste ja muukade vahel nii selgelt; viimsed võiksid isegi ristiinimestena esineda. Kreutzwald kõneleb Laguse teadete järele iseäralikust „muugausust“ mille eel „lepingu-usk“ käis. Ta kirjutab: „Lepingu-usk oli juba enne muugausku ja muugad kartsid neid lepingu-usu tarku väga, kes palveid ja ohvrisõnu mõistsid (Kreutzwald, der Esten, l. 11).

Jälle teise rahva-arvamise järele kuulusid esivanemad enne katkuaega „muugausku“ („moga usku“). Muugausu ajal ei elanud nad abielus ega teadnud ristimisest midagi. Metsades pidasid nad oma jumalateenistust ja kumardasid ebajumalate kujusid (Rosenplänter, Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache, VI, l. 46). Et meie maal katk mõnda korda möllanud, jääb hämaraks, missugust katkuaega rahvas mõtleb. Viimast katkuaega ei tohiks rahvas mõtelda, sest selle eel käis juba „vana hea Rootsi aeg“ Rahva esitamises satuvad aga liig tihti kõik mõisted segamini ja nii võiks siingi juhtuda. Tahaks rahvas ära määrata, et „muugausk“ enne kõiki katkusid valitsenud, siis peaksime koguni hämarasse ennemuistsesse aega tagasi minema. Keegi ei tea tõendada, kas meie kodumaa ennemuiste kunagi katkust puutumata jäänud. Ennemuistsesse aega tagasi juhata-