vad muud seletusmärgid: abielu ja ristimise puudus ja jumalateenistus metsades. Rahva arvamine tahaks esivanemaid täiesti nagu muukadeks teha, seletades, et nad abielu ei tunnud. Emb-kumb: esivanemad ei teinud muugausu ajal naisterahvastega muukade moodi ülepea tegemist või elasid naisterahvastega niisama koos, nagu loomad ilma abieluta elavad.
Ka muidu kuulukse rahvasuus vahel praegu veel muugausust räägitavat, aga hoopis teises mõttes kui eespool tähendatud. Alistes näituseks öeldakse: „Siis oled õige muuga usku!“ Ehk jälle: „See inimene peab muuga usku!“ Selle ütlusega tahetakse tähendada, et inimene peab hoolsalt välimisi usukombeid.
Ülepea puudub rahval praegusel ajal muuga mõiste käsitamiseks õige arusaamine. Muugad esinevad rahva arvamises väga mitmel erikujul. Pea on nad rüütlid, pea röövlid, pea koerakoonlased, pea muud müütilised olevused. Wiedemann tähendab muukade kohta: „Muukadeks nimetatakse müütiliseks saanud Saksa ordu rüütlid. Muist inimestest suuremad, tulid nad Saksamaalt, kandsid sõjariistadeks odasid ja kaheteralisi mõõku, viskasid nii suuri kiva, et eestlane neid ei jaksanud tõsta; nende jõust annavad tunnistust muugi müürid = lossivaremed, vaevalt hävitatavad, tahumata kividest valmistatud (Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der Esten, l. 431).
Rüütlitena avaldavad nad eht röövrüütli loomu: nad asuvad kindlustatud lossides, kust nad mõne korra välja tulevad riisuma ja röövima. Hea meelega röövivad nad kariloomi, nii et ümberkaudne rahvas alati valvel peab olema ja sõjariistadega oma karja kaitsema.
LISA.
Munkade mälestused üksikutes maakondades.
Kõige rohkemini on mungad enestest mälestusi kohanimedesse jätnud. Igas maakonnas tuntakse munki meeldetuletavaid kohti. Alamal olen neid üles tähendanud, niipalju kui neid mulle silma puutunud, ühtlasi ka, missuguseid mälestusi nad igale kohale jätnud.
HARJUMAA.
Tallinnas räägitakse tihti muugakloostrist. Nunne uulitsat ja Nunne väravat tunneb iga tallinlane. Muugakloostrist viib rahva arvamise järele salatee Piritale, kus tal Muugahoovis suured raudväravad ees seisavad (Esivanemate varandus, teine trükk, l. 24).
