Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/121

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Munkahoov = Muugahoov, Gutsleffi Anweisungi järele l. 308 Tallinna uulits.

Rohkesti muuga mälestusi tuntakse Kuusalus, kus vanasti klooster leidus. Muukade aega tuletab seal meelde Muuga laht ja Papi laht. Esimene kannab rahvasuus ometi sagedamini nime Vihasoo laht. Kuusalus veel iseäralikud väiksed muuga kivid maa sees.

Kuusalu kiriku ütleb rahvas mõne korra endise muugakloostri olevat. Teised jälle teavad, muugad ehitanud, õigem lasknud ehitada Kuusalu kiriku.

Kuusalu Kiiu mõisas, on labatorni moodi müürivare, trepid ümberringi, laskmiseaugud sees. Seda tornivaret kutsub rahvas Muuga torniks.

Kuusalus Muugamuru soo; soos Mungamuru saar.

Kuusalus Uuemõisa vallas Muuksi küla (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 84).

Kuusalu Kõnnu rannas, umbes 3 versta Viinistu külast on umbes ⅛ versta pikkune Hooneteperi-mägi. Mäel kasvavad kadakad. Mäge mööda jookstes kuuldub, nagu kumiseks mägi vasta. S. Lilheina teadete järele kõnelenud varemini vanad inimesed, Hooneteperi-mäel või mäe sees olnud muiste muuga keldrid. Neis keldrites asunud muugad alati, niihästi suvel kui talvel. — Kahtlaseks jääb, kas muugad neis keldrites tõesti asunud. Palju ennemini tuleb oletada, et muugad neid keldrid varanduseaitadeks tarvitanud. Mul puuduvad teated, kas Hooneteperi-mäes tõesti keldrid olemas; kaevates saaks igatahes aru kätte. Ei peaks keldrid tõepärast ka sealt enam leiduma, vana rahvas usub vähemalt, et muukadel neid muiste seal olnud. Kui neid aga leidus, peaks tingimata nüüdki veel keldri jälgi mäest kätte saadama.

Keila Leholas Muugasilla talu.

Keila Kloogal Muugamäe.

Nissi Jaunikul vana mungatee, viib Pae kloostrisse (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 103). See põline niinte puiestee; rahva arvamise järele need puud vist muukade istutatud, kes siin eestkätt jalutasid („Päevaleht“ 1916, nr. 278).

Juuru Maidla Helda külas Muuga kirikuase (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 88).

Harju-Jaani kihelkonnas Perila vallas Muuga talu; niisama Peningil.

Harju-Jaanis jutustatakse, et ristiusu toomise ajal eestlased Perila Mätliku kivikalmetel palju muugaväge ära tapnud, kuhu need maha maetud ja kivid peale veeretatud (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 63).