Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/123

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Märjamaal Limandus koopad; rahvas hüüab neid muugahaudadeks.

Vigala Päärdu vallas Ahkamalt jõe äärde vana Muuga tee.

Risti Vihterpalus läinud vanasti tüdruk keldrist õlut tooma; näinud: muuk istunud vaadi otsas (Russwurm, Eibofolke, § 393, 9).

Käina lahes käinud ennemuiste muugalased võrgul. Meie maale tulles pannud sakslased võrkudele kümnismaksu peale. Et muugalastel polnud kümnist maksta, võetud neilt võrgud ära. Muugalased lahkunud selle peale Hiiu rannast. Lahkudes pannud nad kaks silku nööpnõela otsa, lasknud merde lahti. Kus silgud pidi kinni püütama, sinna pidi hea kalarand saama. Eks silgud püütud Pärnu lahes kinni. Sest saadik seal kõige parem kalasaagi koht. Käina lahest ei saadud peale seda enam silgu sabagi. Muugalaste võrgud seista praegu alles Käina kiriku lael (Eesti kohalikud muistejutud, l. 86).

Muugarahvas on tingimata muugad, kes Pakri saarel ja Ruhnus muåker, muoger hüütakse. Pakri saarel on Muåkylla küngas ja muåkid = âker = muugapõld (Russwurm, Eibofolke, § 393, 11).

Enne elasid Lääne meres hirmsad mereröövlid, muugad. Nad olid väga suured, neil olid hirmsad näod pikkade ninadega ja müristav jäme hääl; ka võisid nad haisu järele inimesi üles leida. Kui nad kristlasi kätte said, küpsetasid nad neid tulel ja sõid. Ka röövisid nad noori tüdrukuid ja naisi, keda nad võõrale maale müüsid. Sellepärast oli rannarahvas suures hirmus nende eest; nende laevu nähes panid nad varjud akende ette ehk põgenesid metsa. Muugad röövinud korra Vormsi Rälkülast naisi. Kolme aasta pärast pääsnud naine põgenema. Laeval söödetud naist rõõsa piimaga ja pähklituumadega (Russwurm, Eibofolke, § 393, 6).

Hiiumaal künnud korra talumees põllul. Korraga tulnud muuga naine, võtnud mehe, adra ja hobuse ja viinud koju lastele mängukanniks. Hiiumaal teeb siis muuga naine sedasama tööd, mida ennemuistsed muidu lasevad hiiu neitsit teha.

Kullamaal Leevri mõisa põllul Muugalinna mägi.



VIRUMAA.

Palmse mõisa puiestiku mäeküngastes muugakeldrid = sülla kuni kahe sülla sügavused munakividest müüritud augud. Rahvajutu järele otsisid inimesed neist aukudest muiste sõja ajal peljupaika.

Loobu mõisa väljal munkade, muukade kabeliase. Müürid, kaev ja hauakohad osalt praegu veel tunda (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 152).

123