JÄRVAMAA.
Koeru Arukülas Muuga talu.
Türil Muuga talu.
Koeru ja Peetri rajal Puivere külas Muuga talu.
PÄRNUMAA.
Manija saarel Muuga augud. Saare keskel on väiksed lohustikud, umbes paar jalga sügavad, mõnes kohas madalamad. Mitmes lohustikus kasvab kõrkjasegane hein; teised on kruusase põhjaga ega kasvata rohtu. Rahvas kutsub neid lohustikka muuga-aukudeks ja jutustab nende kohta O. Schantzi teadete järele järgmisi: Muiste elanud inimesed kivikoobastes ja maa sisse kaevatud aukudes. Nimelt katsutud sõja ajal endid niisugustesse kohtadesse ära peita. Manija saarel annud muuga-augud sarnast peidupaika. Aja jooksul ummistunud need muuga-augud ikka enam ja jäänud madalamateks. Meie päevil muuga-aukudesse magama heitja ei leida seal rahulist und, vaid hirmutavad unenäod äratavat ta pea üles.
Manija saare ja kindla maa vahel Muukade laid, Muuga laid, Munade laid. See laid on 200—300 jalga pikk, kaunis kõrge liivaküngas; keskel oli enne noodaliste maja. Maja ümber on liivakünkas augud; neid hüütakse muuga-aukudeks.
Manija saare lõunapoolist otsa kutsutakse „papinaks“ ehk „papininaks“ Papinina lõuna pool otsas on meres kivimürakas „muugakivi“, „mustakivi“ Selle muugakivi otsas käinud vanasti mereneitsi — ilus, pikkade juustega, kala sabaga naisterahvas — päeva loode ajal last imetamas, enamasti neljapäeva-õhtuti. Inimeste liginemisel kadunud mereneitsi vette.
Muku kõrts Vana Karistes. Nimi ehk alguses lätistatud kujust saadud: muhku krohgs = muuga kõrts.
VILJANDIMAA.
Lõhaveres Suure-Jaani kihelkonnas Muuklaste linn. Mõne aja eest leitud selle linna asemelt veel trepikivid. Muuklased ise käinud linnast väljas röövimas ja varastamas. Seks lastud sild linna kraavi peale ja tõmmatud pärast jälle üles. Kui küla kari nende linna ligidale juhtunud, näpatud varsti mõni loom ära. Sedaviisi kogunud muukla-
