Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/127

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Muuga talu Võnnu kihelkonnas Rasina vallas. Rasinal ja mujal Võnnu kihelkonnas palju Muuga nimelisi isikuid.

Muuga talu Luunjas. Siin ligidal oli ju Muuga linngi.

Muuga talu Kodavere Kavastus.

Muuga talu Alatskivil.

Muiga talu Avinurmes Tõlga külas. Küsitav ometi, kas sellel nimel Muugaga midagi tegemist.

Munge tee Elistveres.

Muuga loomus Emajõe suus Kastre vallas. Seal püüdnud muugad vanasti kala (Gadebusch, Liv. Jahrb. I, 21; Stryk, Geschichte der Rittergüter, l. 151).

Munga uulits Tartus.

Muuga linn Kaagveres. Kaagvere endisesse kantsilossi saadeti keskajal vanu preestrid ja jõuetumaid munki elama. Munkade järele hakkas rahvas kohta Muuga linnaks hüüdma (Inland 1836, nr. 10; „Postimees“ 1916, nr. 52).

Muidu teatakse veel, et muugad Tartu Toompealt mööda maa-alust teed Kärknas ja Arukülas käinud. Muuga linna ei võinud nad minna: sinna ei tunne rahvas maa-alust teed.

Mugra talu (= Muuga rahva) Kursi kih. Puurmannis; ka perekonna-nimi Maarja-Magdaleenas.

Muuga saar Pühajärves.



VÕRUMAA.

Võrumaa on Muuga nimeliste kohtade poolest vaene.

Muuga mägi Kergulas.

Muuga sild Võhandu jõel Urvaste Kergula ja Sõmerpalu piiril.

Muuga talu Põlva Moisekatsis Kaaru külas.

Muuga talu Põlva Moisekatsis Kiviotsa külas; kutsutakse ka Kauksi-Muuga taluks.



SAAREMAA.

Ehk küll Saaremaa keskajal neljale kloostrile aset andis, ei ole muugad ometi palju mälestusi enestest saarlaste sekka maha jätnud. Ainult mõni kohanimi leitakse Saarest.

Kaks Muuga talu Kaarma kihelkonnas Loonal.