UUS AASTA.
Näib, et vanal ajal jõulu meilgi ühtlasi uue aasta alguseks peeti; kindlad teated puuduvad selle kohta. Kölni kirikukogu määras igatahes 1310 jõulu uue aasta alguse päevaks ja selleks jäi see vähemalt Saksamaal kauemaks ajaks. Usupuhastusega hakati aga 1. jaanuari aasta alguseks pidama, kui ka mitte igal pool. Segaduste lõpetamiseks määras paavst Innocens XII 1691 1. jaanuari aasta alguseks. Vanaaegse jõulude mälestusena on meil uue aasta päeva jaoks nimi „uus jõul“ säilinud, kuna pärisjõulu mõnekorra „vanaks jõuluks“ hüütakse. Sellepärast ei ole ime. et palju jõulukombeid uue aasta kommetega täiesti ühte sulab, näituseks heinte ehk õlgede tuppatoomine, ristide tegemine ustele, kurjade vaimude ja nõidade liikumine, kingsepa silma pistmine ja palju sellesarnast. Kingsepp kannab Saaremaal „nääripoisi“ nime.
Nagu jõuluõhtu, esineb vana aasta õhtugi tähtsa tegurina esivanema elus. Kristlik iseloom astub täiesti tagasi, paganuse jooned astuvad esile, vana aasta lõpule ja uue aasta algusele täiesti oma pitsarit peale vajutades.
Vana aasta õhtul võib, niisama kui jaaniööl, tulevikku teada saada. Juba jõuluajal, aga veel sagedamini vana aasta õhtul pühitakse tuba puhtaks, pannakse pühkmed matti, viiakse ära nurka ehk põllule, pannakse pussnuga mati alla ja kuulatakse mati peal tulevikku. Perenaine läheb lauta, peidab enese kuhugi loomade nägemata ära ja jääb seal hääli kuulama, mis loomade tulevikku otsustavad. Iseäranis agaralt püüavad neiud endid tulevikuga tutvustada, nimelt mehele mineku asjus. Nad lähevad keskööl välja ja küsivad vastatulevalt meesterahvalt: Mis su nimi? Missugune nimi neile nimetatakse, niisugust kannab tulevane peig. Ehk nad lähevad sauna, võtavad kaks peeglit ja kaks küünalt kaasa, süütavad teise ees, teise selja taga põlema, kuhu ka teine peegel asetatud, ja vaatavad, kas tulevase peiu kuju peeglisse ei ilmu. Isegi peiu ainelist seisukorda püütakse välja uurida. Laotatakse villane riie põrandale maha ja visatakse esmalt herneid ehk viljateri peale. Satub enam herneid ehk teri riide peale kui põrandale, tähendab see, et peigmees rikas. Uue aasta hommikul jooksevad neiud võidu lauda juurde; kõige esimene päralejõudja saab sel aastal mehele. Ehk jälle, kes kõige enne laudast vasika ehk talle leiab, pääseb neitsipõlvest vabaks. Mõni jookseb ahjuluua seljas kolm korda ümber maja; see jooks kutsub peigmehe talle vasta.
