Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/145

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Vastlapäeva pidamise kombed tähistavad põllutöö ja karjakasvatamise edendamise poole. Külvimehel tuleb vastlapäeval 9 korda süüa, siis annab põld 9-kordse seemne. Nimelt peavad need kombed linakasvatamist edendama. Sümpaatiaseaduse järele: sama sünnitab sama — võetakse seks liulaskmine ette. Pannakse linapeo põue, hobune ree ette, sõitma. Ehk jookstakse niisama teise talusse. Kõige sagedamini minnakse kelguga hangele ehk künkale ja lastakse sealt liugu alla. Liugu lastes lauldakse:

Lina liugu, pikka kiudu!
Linad liugu laskijale,
Takud takkatõukajale,
Tutrad toas istujale,
Ebemed eestvedajale!
Kes ei lähe liugu laskma,
Selle linad likku jäävad,
Seina äärde seenetavad,
Aia äärde hallitavad,
Koppelisse kolletavad.
Nõnda pikad minu linad
Kui see liumäekene,
Nõnda valged minu linad
Kui see lumehangekene!

Kelle kelk kõige kaugemale jookseb, selle linad kasvavad kõige pikemateks.

Ilmagi arvatakse sel päeval lina kasvamisesse mõjuvat. Kui ilm selge, kasvavad head linad, kui pilves, viletsad. Kui niipalju selget ilma, et hobuse selga võib hüpata, kasvavad head linad nende külvamise puhul samal tunnil, mil päike vastlapäeval paistnud. Pikad purikad räästas sel päeval kuulutavad head lina kasvamist ette.

Niisama püütakse sel päeval karjakasvatamist edendada. Vastlapäeval keedetakse herneleent seajalgadega. Herned ja oad on vaimude toit; seajalad jälle tuletavad „seakuningat“ Tõnni meelde. Niipea kui leem tulel, lõpeb tavalisesti majas töö. Seajalgade kondid viiakse teisel hommikul sealauta ja öeldakse emisele: „Tee mulle nii mitu poega kui siin konti!“ Teisal jälle peab kõige noorem isik lauas kondid hambusse võtma ja lakka ehk metsa viima. Niisugune seakontide ohverdamine toob sigadele sigidust. — Lambaraudadega niidetakse juukseid; siis kasvavad juuksed nii tihedad kui lambal vill. Ka hobuse lakka ja saba kärbitakse, et need paremini kasvaksid. — Nagu lauritsipäeval, ei tohitud vanemal ajal vastlapäevalgi peergu ega küünalt põlema süüdata, kuid teistsuguste põhjuste pärast: tuli tooks härgadele suvel väsimust. Niisama ei raiutud vanasti vastlapäeval puid, sest et niisugusel