SUUR NÄDAL JA LIHAVÕTTEPÜHAD.
Suure nädala helistab urve- ehk palmipuude-püha sisse. Urvepüha hommikul võetakse „hanedega“ pajuoksi, minnakse magajate juurde ja lüüakse magajaid ehk voodis lamajaid; löömisest võib ennast ometi annetega lunastada. Niisugune pajuokstega löömine on rahvusvaheline komme; seda leiame germaanlaste, slaavlaste ja soomlaste seast. Slaavlastel astub löömine nurka; „hanepajud“ peavad palmisid esitama. Ingeris sõnuvad soomlased pajuoksaga lüües: virpoo, varpoo, tuoreeksi, terveeksi, neteliksi, velkapääksi!“ Need sõnad avaldavad omalt poolt soovi tervise asjus, kuid löömine eest oodatakse maksu. Pajuokstega löömine igatahes ulatab paganusesse; venelased ja katoliku-usulised on pajusid hakanud palmiokstega seletama. — Veel mindi vanemal ajal sel päeval lambalauta aia peale istuma; niisugusest istumisest loodeti lammastele kosumist. — Keedeti odraputru, lootes, et siis odrad hästi sigivad.
Suur neljapäev ja suur reede olid vanasti rahva arvates just mõne iseäraliku töö jaoks määratud. Suure neljapäeva hommikul koiduajal toodi juba metsast koju puude oksi, mida „linnupuudeks“ kutsuti. „Linnupuude“ kojutooja tõi kogu aastaks enesele iseäraliku virkuse kaasa. Neid „linnupuid“ säiliti esimese pühani ja keedeti nende tulega mune, lootes, et keetja palju linnupesasid suvel leiab. Hommikul voodist üles tõustes astuti kolm korda raua peale, üteldes: jalad nii kõvad kui raud (kivi). Suurel neljapäeval, aga niisama ka suurel reedel korraldavad kalamehed võrka ja suitsetavad neid; teised just teevad neid, niisama muid kalapüügi tarbeasju, sest niisugustega loodetakse suurt saaki saada. Kütid valmistavad vilesid lindude meelitamiseks. Lapsed kannavad alasti olles läbi akna laasta tuppa, et suvel rohkesti linnupesasid leiaksid. Tütarlapsed panevad muna vette, et ikka noorteks ja prisketeks jääksid. — Meremehed parandavad sel päeval laeva; niisugune laev ei saa suvel merel viga. Põllumehed paikavad hobuseriistu; siis ei väsi hobused kevadisel tööl.
Suurel reedel ei tohi taguda, kolkida, virutada, ülepea mingisugust kära ehk müra teha, ehk muidu tulevad suvel suured müristamised ja piksekahjud. Kolistamise ja kärategemise keeld juhatab meid surnute juurest seletust otsima; nende kultus nõuab elusate poolt täielikku vaikust. — Mesilastepidajad käivad öösi mesiaia ümber ja pistavad pihelga- ja kadakaoksi aia vahele, et mesilased hästi peret heidaksid
