Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/148

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


ja oma tülitajaid valusalt nõelaksid. Pühkmed kantakse harilikult enne päevatõusu välja ja põletatakse ära; muidu kardetakse suvel kärbseid ja sääski palju vaeva tegevat. — Tüdrukud otsivad armastuserohtu, et peigmees rutemini ilmuks. — Suurel reedel võib kaarnakivi kätte saada, mille abil linnukeeli võib omandada, ennast nägemataks teha j. n. e. Kui kaarna mune keedetakse, need pesasse tagasi pannakse ja kaaren näeb, et neist poegi ei ilmu, toob ta Jordani äärest „kaarnakivi“ mune „ristima“ Saadakse suurel reedel niisugune kivi kaarnapesast, võib kivi omanik kõiksuguseid maailma imesid korda saata.

Lihavõtte-pühadest kõneleb rahvasuu, et päike esimese püha hommikul kiigub. Päikese eeskujul arvab noorus kohuseks niisama kiikuda. Vanasti saadeti kiikudes päevad ja vahel poolöödki mööda. Kiikumise pärast kannavad pühad vahel ka kiigepühade nime, niisama munade andmise pärast munadepühade nime. Munade värvimine pühiks ja üksteisele jagamine on üleüldiselt viisiks. Imelikul viisil keeldi vanemal ajal pühade jooksul ennast pesta ja pead sugeda. Lihavõtte nimi tuleb sellest, et paastuaeg lõpnud ja jälle luba liha võtta = süüa. Paastudega algas Rooma usu ajal lihaheite aeg.