Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/149

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



RISTIPÄEV.

Taevaminemise-päeva hüüab rahvas tavalisesti risti-, ristepäevaks, kuid rahva ristipäev ulatab palju kaugemale kui ristiusu oma. Rahvas tunneb õieti neli ristipäeva, nimelt päris ristipäeva ja kolm ta eelkäivat ristipäeva, mida vahel esimeseks, teiseks ja kolmandaks ristipäevaks, vahel tuule ristipäevaks, linnu-ristipäevaks ja lehe-ristipäevaks nimetatakse. Lehe-ristipäev on neljapäev enne päris ristipäeva, linnu-ristipäev kaks nädalat ja tuule-ristipäev neljapäeval kolm nädalat enne päris ristipäeva. Tuule-ristipäeva nime kannab päev sel ajal puhuvate tuulte pärast, linnu-ristipäeva nime sel ajal tagasitulevate lindude pärast ja lehe-ristipäeva nime puhkevate lehtede pärast. Päris ristipäeva hüütakse ka suureks ristipäevaks. Iga ristipäev seisab enam-vähem paganuse kommetega ühenduses. Kreutzwaldi teadete järele ei juletud vanal ajal ristipäeval toast välja minna. Tuule-ristipäeval ei tohtinud keegi keskhommikuni, linnu-ristipäeval lõunani ja lehe-ristipäeval kogu päeva välja minna ega loomi välja lasta, sest et sel ajal Lapi kurjad tuuled hõlpsalt võisid surma tuua. Kreutzwald tunneb ristipäeva tuule kohta järgmise laulusalmi:

Sõitmas suured risti tuuled,
Rabanduse rasked tuuled,
Äparduse ärdad tuuled,
Viletsuse viha tuuled:
Soome tuuslarid tuulessa.

(Der Esten abergl. Gebräuche, l. 108.) Tsiteeritud laul on kõik muud kui rahvalaul, ei suuda siis tuulte kohta midagi tõendada. Tuule-ristipäeval ei tohi külvata, — muidu sasib tuul vilja ära ja lambad kaotavad villa.

Ülepea avaldavad ristipäeva ajal nõiad suurt tegevust; seda tegevust püütakse mõnesuguste taigadega halvata. Nõiad viivad kahjutegemise otstarbel võõrastesse majadesse mune, liha, rasva ja muud sellesarnast, käivad võõrad lehmigi lüpsmas, et sedaviisi lehma omaniku piimasaaki vähendada. Ülepea arvatakse, et kui kari enne ristipäeva karjamaale lastakse, nõiad või ja piima lehmadelt ära viivad.

Mõned toovad hommikul ussi, konna ehk siili metsast, löövad maha, panevad kolm viljatera pealuu sisse kasvama. Kui vili valmis, jahvatatakse ära ja antakse toiduga kellelegi inimesele sisse; siis kasvab inimesesse niisugune loom kui tapetud.

Kuna ühed püüavad ristipäeval teistele kahju teha, tarvitavad teised päeva hea saavutamiseks. Veiste künadesse pannakse süsi,