Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/151

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



NELIPÜHI.

Nelipühi peeti vanasti neli päeva; sellest nimi nelipühi. Viimase nime kõrval tarvitatakse veel nime suviste-pühad, sest et need pühad suve peale langevad, aga ka nime meiu pühad, „meiud“ — kaskede tuppa toomise pärast. Meiud tulevad sõnast mai, meiud õieti = mai puud.

Vana rahva arvamise järele ei ilmunud õnn selle majasse, kes nelipühiks maja kaskedega ei ehtinud. Kask kuulus vanemal ajal sarnaste pühade puude hulka, nagu tamm, pihlakas j. n. e. Nelipühiks tuuakse kaski metsast, ehitakse nendega maja seestpidi, ukse esine ja õugi. Juba nimi meiud tuletab meelde kombe võõrast algupära. Tõepoolest tuleb „meiut“ rahvusvaheliseks puuks pidada. Saksamaal astub kaskede kõrvale ka kuusk meiuna; kuusk ehib kase kõrval niisama seal majasid kui jõulu ajal ilma kaseta. Meiude toomine ulatab Indiasse tagasi, kus Shiiva auks puid majadesse toodi. Vanemal ajal ei tarvitatud meiusid mitte ainult nelipühil, vaid ka 1. mail, vähemalt Lääne-Euroopas, iseäranis Inglismaal ja Saksamaal. Inglismaal tuntakse maipuu-pidu juba väga vanast ajast peale. Meiu toomist ühendati iseäraliku pidustusega. Kogu külarahvas, noored ja vanad, läksid kõik hulgani metsa varemalt maharaiutud meiut ära tooma. Meiu ehiti pärgadega, lintidega ja mitmesuguste ehetega ja pandi siis vankrile, mille ette au pärast koguni 4—5 paari härgi rakendatud, kes niisama toredasti olid ehitud. Pidulikus rongis viidi meiu küla vainule, kus pidu tantsuga, mänguga ja lauluga ära peeti.

Umbes niisamasuguse kombe leiame Saksamaalt. Seal oli vanemal ajal üksikute isikute ja kogu küla meiusid. Kogu küla meiu oli iseäranis toredasti ehitud suur puu, mille ümber pidu peeti. Saksamaal sümboliseeriti vanasti looduse õnnistust puu asemel isikuga. Keegi naisterahvas — maipruut ehk nelipühi-pruut — pandi pärjaehte ja kõnnitati mööda küla tänavat. Mõne korra määrati mai- ehk nelipühi-pruudile veel mai- ehk nelipühi-kuningas ehk maikrahv. Mitmes kohas peitsid need mai esitajad endid ära; külarahvas läks neid üles otsima. Maipruudiks valiti enamasti küla kõige kenam, nägusam neiu; siin-seal pakuti maipruut koguni oksjoni viisil välja. Kelle eest kõige kõrgemat hinda pakuti, sai maipruudiks.

Ülepea näeme võõralt maalt, et samad kombed 1. mail ja nelipühil esinevad, nelipühil õieti nende kordumine. Meil ei ole meiude toomist 1. maiks viisiks saanud; ei võinudki saada, sest et sel puhul kask ennast