Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/154

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

VARRUD.

Lapse vastuvõtmine ristikoguduse liikmeks kannab mitu nime: joodud, ristsed, varrud, varud. Esimene nimi tunnistab, et pidulik toimetus joomisega ühendatud, teine, et sel puhul ristimärki tehakse. Viimast nime varrud, varud seletab professor L. Kettunen, et see nimi meid paganuseaegse varvutamise = vitsadega löömise, vitsadega kastmise juure juhatab, nii et varrud, varud = varvaste pidu, vitsadega kastmise pidu tähendavad (Eesti Kirjandus 1920, nr. 1 ja 2). Seda vana kommet tuletab veel kõnekäänd „titevarbaid andma“ meelde. Varrud siis paganusest pärit nimi, joodud ja ristsed aga ristiusu ajast. Muistsel ajal nimetati toimetust vist ka kastmiseks lapse pritsimise pärast veega.

Titeemale pannakse enne sünnitamist voodi äärde ja nurkadesse õlgede alla terasriistu varjule, nagu kirveid, pussnuge, lambaraudu j.n.e.; need hoiavad vanapagana titeema juurest eemale ja vähendavad piste valu.

Enne ristimist lasti vanemal ajal tuli — ristituluke, alati ööd läbi põleda kartuse pärast, et pimedas vanapagan lapse ära viib ja lepapaku asemele paneb. Veel varemini arvati, et vahetamine esimese kolme päeva jooksul sünnib; kui korra lapsele haldijas tulnud, ei saa vanapagan enam last ära vahetada (Eesti mütoloogia, I. l. 71). Sündinud lapse pesemise puhul visati soola ahju peale ohvriks. Lapsele pandi piibel pea alla, lootuses, et see ta targaks teeb. Poisslaps tõstetakse üles kõrgesse, et ta suureks kasvaks, tütarlaps aga vasta päeva katusele, et ta mehele saaks. Sellesama eesmärgiga aetakse tütarlaps läbi püksi sääre; peale selle pannakse parem käsi särgi käisesse, et lapsest parema käega virk tööline saaks. Poisslapsele antakse kirves kätte ja aetakse lapse käsi niisama läbi käise. Lapse pesemisel pannakse hõberaha vette. — Lapse esimesesse pesemisevette visatakse kas hõbeprees ehk sõrmus ehk kolm tulist sütt. Hilisemagi pesemise veega soovitatakse sedasama teha. Niisugune pesuvesi kaitseb last hädade eest. Mehel, kes sinna majasse läks, kus poisslaps sündinud, võeti kübar peast, pandi lapse pähe; kübara omanik pidi kübara tagasi lunastama. Uuema ajani annavad mehed lapseemale niisugusel puhul sagedasti ise oma ohvri. Naisterahvad toovad lapseemale titeputru; pudrul on tihti munad peal, mõne korra ka „hambaraha”; viimast annavad ristimise puhul vaderidki. Mida rutemini titeema sööb, seda nooremalt saab tütarlaps mehele; sedasama loodetakse saavutada, tütarlast hästi ruttu ristida lastes. Võõraid vaatamaskäijaid kardetakse, sest nad võivad lapse „ära teha“ Nende „kurja silma“

154