Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/165

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Matuse ajaks peab tingimata midagi veristatama, kõige halvemates oludes vaesuse puhul kana. Perenaise ehk peremehe matuseks jätab mullikas elu, muude kodakondsete matuseks lammas. Ei tapeta looma, võib surnu kergesti hakata kodu käima. Matusepäeval antakse igaühele matusemajasse tulijale „surnu hinge ülenduseks“ liha süüa ja viina juua, viimast kiriku teel ka kõigile vastutulijatele, kiriku juures santidele leiba ja lambaliha. Seks võetakse mitu pätsi leiba kiriku juurde kaasa.

Puusärgi tõstmisel vankri ehk ree peale ohverdatakse surnule kukk; vankril ehk reel raiutakse kuke pea otsast ära. Kuke tapmine keelab surnut kodukäijaks hakkamast. Peale selle visatakse äraviidavale surnule pang vett järele, mõnes kohas ka tuhka, ja lüüakse nael läve sisse. Kõik see sünnib surnu kodukäimise keelmiseks. Surnu vanker ehk regi ei tohi üle põllu sõita, muidu võiks vili ikaldada. Surnu äraviimise järele seatakse kuusk ukse kõrvale. — Surnut peavad kaks musta hoost hauda viima. Ligem surnu sugulane peab kaksiti kirstu peale istuma, seegi istumine surnu tagasitulekut takistama. Arvatakse aga, et surnu nõidust tunnud, viiakse teda tee ääres seitse korda ümber iga kivi, et ta ei oskaks koju tulla. Teisal tehakse surnuga selsamal otstarbel kolm keerdu ümber kadakapõõsa ehk mõne puu — virvepuu. Jälle teisal, nagu Saaremaal Kihelkonnal, Helmes, Laatres j.n.e., raiutakse tee ääres mõnele iseäralikule puule ehk kivile ristid peale. Niisugune raiuminegi arvatakse surnu kodukäimist takistavat.

Rahvausu järele muutub mõni surnu teel nii raskeks, et hobused surnukirstu ei suuda vedada. Ühtlasi hakkavad kaarnad puusärgi ümber lendama. Niisugused märgid tunnistavad, et surnul eluajal vanapaganaga tegemist olnud. Õpetaja abil võivad hobused jälle edasi pääseda. Kodukäimise takistamiseks külvatakse herneid, ube, läätsa, iseäranis sagedasti aga linaseemneid teele. Rahvausu järele ei pääse kodukäija neist mööda, vaid peab need ükshaval ära lugema. Mõnes kohas murtakse mänd tee ääres katki, teisal veetakse surnu kolm korda vastu päeva ümber haua, jälle teisal keeratakse pärast puusärgi hauda laskmist kolm korda pahema jala kannaga haual ringi, et surnu koju ei tuleks. Teisal lüüakse selsamal otstarbel kolm korda jalaga puusärgi pihta. Arvatakse, et surnu seni, kuni kirikukellad hüüavad, kõike kuuleb, mida ta ümbruses räägitakse. — Ristile pannakse kirjuid linta ja paelu ümber.

Mõne surnu matusel unustatakse üht ehk teist ettevaatuse-kommet tähele panna ja selle tagajärjel hakkab surnu ometi kodu käima. Niisugusel puhul minnakse pärast matust hauale, otsitakse auk üles, kust kodukäija ehk võib välja pugeda, tõmmatakse pahema jalaga seitse korda