Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/171

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Põrgu kirjelduse järele annab „Kalevipoeg“ veel põrgu peremehe kohta seletust. Õõnes maa sees on seitse ilma, kus surnud rahvasugusid Sarvik valitseb. Ainult korra aastas annab ta surnutele luba varjuriigist välja tulla omakseid vaatama. Siin astub Kreutzwaldi tahtmise järele Sarvik Toone ametisse. Esivanemad ei teadnud Sarviku valitsusest surnute üle midagi, küll aga Toone ehk Mana valitsusest.

Kreutzwald kõneleb seitsmest põrgutoast ja seitsmest põrguaidast. Põrgu seitsme toa ja seitsme aida kohta ei ole ma rahvasuust jälgi leidnud, küll aga seitsme põrgu kohta üleüldse. Põrgu kohta leiduvad J. Sõsteri teadete järele Viru-Nigulas järgmised ütlused: eespõrguhea põrgu, tagapõrgutapapõrgu; ehk jälle: eespõrguhea põrgu, viimne põrguvilets põrgu; seitsmes põrgus-a põrgu. Viimast põrgut hüüab rahvas vahel ka kitsepõrguks. Teisest põrgust kuuenda põrguni ei ole rahvasuust põrgu kohta iseäralikka nimesid kuulda olnud. Paavstiusu kuulutajad kõnelesid mitmesugusest põrgust ja nende eeskujul lõi rahvaluulegi hiljemal ajal seitse põrgut.

Muu kirjeldus Kalevipoja võitlemisest Sarvikuga kaldub rahvaluule sellekohastest teadetest vähem kõrvale.

18. laulus kirjeldatakse mõnesuguseid takistusi Kalevipoja põrguteel. Neil takistustel puudub niisama kindel alus, vähemalt rahvaluules. Niisama ei ole ma alust leidnud Sarviku suure sõjaväe saatmisele Kalevipoja vasta ega surnud Linda eestleidmisele põrgust. Jõudu andva joogi joomine sellevasta seisab kindlal põhjal.

19. laul jutustab võitlemisest Kalevipoja ja Sarviku vahel, kusjuures Kreutzwald jällegi Lindat laseb pojale õpetust anda. Rahvaluule laseb võitlemist ilma Linda abita Kalevipoja kasuks lõppeda. Kalevipoeg seob Sarviku kalju külge ahelatega kinni, jätab ta sinna, võtab põrgust kullakotid selga ja läheb nendega oma teed maa peale tagasi.

20. lugu laseb Kalevipoja valge hobuse seljas põrgu väravasse sõita. Kalju äärde jõudes kuuleb Kalevipoeg hüüdu: „Raksa kalju rusikaga!“ Kalevipoeg lööb; jääb kättpidi kaljusse kinni põrgu väravaid vahtima, et põrgu peremees välja ei pääseks. Kuidas peab Sarvik aga pääsma, kui ta ahelatega kalju küljes põrgus kinni on? Olgu siis, et põrgulased ahelaid püüavad katki viilida. Üks Helmest J. Karu üleskirjutatud legend kõneleb, et Jumal, mitte Kalevipoeg, põrgu peremehe ahelasse pannud, põrgu sulased aga ahelaid katki püüavad viilida. Vana aasta õhtuks on ahelad nii peenteks kui niit viilitud. Siiski ei pääse põrgu peremees lahti. Niipea kui kell 12 lööb, lähevad põrgu peremehe ümber ahelad korraga jämedateks. Rahva arvamise järele on põrgu peremees põrgus ahelates kinni ega saa sealt enam tulla maailma kurja