Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/173

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Legendid lasevad Õnnistegijat põrgusse minna ja sealt hinged välja tuua. Õnnistegija sammub eel ja hinged järel. Hingedel on põrgus palju vaeva kannatada olnud, nüüd on korraga kõige vaeva lõpp. Selle Õnnistegija hingede päästmise loo on rahvaluule nüüd Kalevipoja tööks teinud. Tähendab: rahvas tunneb praegu lugusid, mis jutustavad, et Õnnistegija hinged põrgust päästnud. Nende lugude kõrvale astuvad teisendid, mis Õnnistegija asemele Kalevipoja pannud, seega ristiusu aineid Kalevipojaga seganud.

Ennemalt tähendasin, et rahvalauludes põrguga kõrvuti sõna elveti esineb, nagu:

„Mis on elu elvetissa
Ehk on põlve põrguessa“

Neus, Estnische Volkslieder I, l. 32, leidub koguni järgmine paralleelrida:

„Parrem põlv on põrguassa,
Ennam ello hilveksessa
Kui siin meie mõisassa“

„Hilveksessa“ on igatahes väänatud sõna. Laulja kuulis „elveti“ sõna. See oli talle võõras, ei jäänud hästi meelde. Ta unustas tundmata „elveti“ sõna ära ja moondas seda „hilvekseks“ ehk vahetas kohe enesele tuttavama „ilvese“ sõnaga ära, hoolimata sellest, kas ilves laulu sisusse sobib. Kõigiti tuleb Neusi rahvalaulus „hilveksessa“ asemel „elvetissa“ lugeda.

Mida tähendab aga „elveti?“ Praegune põlv ei tunne seda sõna. Elveti on vanemal ajal rootslastelt laenatud. Rootsi keeles kuulub sõna „helvete“ Rootsi keeles laenasid omal ajal sellesama sõna soomlasedki. Soome keeles kannab põrgu „helvetti“ nime. Piibli põrgu sõna tähendatakse Soome keeles helvetiga. Muidu tarvitavad soomlased kurjuse kodu tähenduses veel „horna“ sõna.

Rootslaste elveti seisab vanade germaanlaste „Hel“ nimega ühenduses. Hel oli vanade germaanlaste surma ja altilma naisjumal, kes kurja kätte tasub. Hel’i elukohta hakati helvetiks hüüdma. Kui Hel hiljem rahvausust jumalana kadus, jäi ta kohana edasi elama. Helest tekkis sakslaste „Hölle“ = põrgu. Vanemal ajal nimetati Hel’i elukohta „helheimiks“ Meie keeles oli helveti vanemal ajal laialdaselt tarvitatav, nüüd elab ta ainult rahvalaulus edasi.

Niisama kui „helveti“, on „põrgu“ sõnagi võõrastelt omandatud.

Slaavlaste kõuejumal, müristaja, kandis Peruni nime. Temast kõneleb juba Nestori ajaraamat. Sealt kuuleme, et Igor 945 greeklastega lepingu teinud ja see vandega kinnitatud. Kristlased vandusid Püha Eelia kirikus, paganad aga Peruni kuju ees. Kristlastel oli Peruni asemele juba Eelias astunud. Nagu paganad uskusid, et Perun pilvedel