Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/179

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


öödel, nagu jõulu, uue aasta ööl, peavad oma alamatega mõne korra kirikus isegi pidu. Siiski tükivad nad muulgi ajal niisama kirikutesse; nad teevad Jumala templi täiesti oma templiks ehk Jumalale kirikut ainult jumalateenistuse ajaks jättes. Aga jumalateenistuse ajalgi ei lahku iga kurivaim kirikust, vaid ennast seal nägemataks tehes valvab ta hoolsalt kirikulisi ja kirjutab üles tukkujate ja mittetähelepanijate nimed hobuse nahale, kusjuures mõne korra nimed enam peale ei mahu; kirjutaja peab hammastega ja küüntega nahka venitama, et kõik nimed aset leiaksid. Lahkub kogudus kirikust, algab seal kurjade vaimude valitsus. Kirikud, kabelid ja surnuaiad on rahva meelekujutuses öösi kui mitte just põrgu eesõueks, siis ometi kurjade vaimude kõige armsamaks maapealseteks elukohtadeks moondunud. Öösi üksi kirikusse ehk kabelise minna tarvitab Kalevipoja julgust. Kartes kurjade vaimudega kokku puutuda, hoitakse pimedal ajal kirikutest ja surnuaedades nagu katkust eemale.

Teiselt poolt püüti mütoloogiliseks saanud kurati kurjust natuke nõrgendada. Usu esitajad tutvustasid kurjuse printsiipi saadana ja luciferi nime allgi. Ülepea ei ole lucifer Eestis sügavamaid juuri ajanud; kus ta neid ajanud, seal on nimi mõnekorra „luusiveereks“ moondunud; seda enam tuntakse saadanat. Rahva teate järele tüdineb lucifer Jumala teenistusest ära ja soovib ise peremeheks hakata. Vastakaaluks loob Jumal hulga inglid, aga muist neid kaldub hiljemini saadana, luciferi poole, kuni viimne viimaks taevast alla heidetakse ja maa peale sattudes selle valitsejaks saab. Kohe muudab maa kuju; valgus kaob, alaline öö algab; kõik elu langeb maa peal surma hõlma, kuni Jumal maailma peale armu heidab, maailma uuesti elustab ja inimese loob. Lucifer, saadan moondab enese maoks ja maona läheb tal korda jälle inimest oma võimuse alla saada. Vaevalt sünnib Õnnistegija maailmapäästjaks, kui juba lucifer Heroodest taga kihutab lapsi Petlemmas tapma, lootuses, et päästja otsa saab. Esimene katse ei õnnestu; teine õnnestub paremini; Päästja saab surma. Põrgu minnes Päästja hinge vasta võtma, tunneb lucifer, saadan, et tema ise korraga ahelatesse pannakse. Küll püüab lucifer ahelaid katki viilida, jõulu ajal jõuab ta peaaegu sihile, aga korraga omandavad nad endise paksuse. Alles viimsel päeval pääseb saadan lahti. Saadanaga, luciferiga vahetub nimi pärgel ehk muu.

See ehk vastakaaluks kuratile lendu lastud legend ei suutnud kaugeltki sügavale rahva ridadesse tungida; sinna jäi ikka edasi kollitama kurat kõige oma koledusega.

Sagedamini kui luciferi nime all esineb kõige kurjuse kehastaja Juuda nime all, iseäranis lõunapoolsete seas. Nagu lucifer, kuulutab