Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/24

Mõni Mardi laul ütleb koguni:

Ei ole Marti maasta tulnud:
Marti tulnud taevaasta.

Tihti viskavad nad tuppa astudes vilja põrandale, üteldes:

Sisse viskan seemnevilja,
Häid odre, kaunid kaeru,
Rohkeesti rukkiteri.

See vilja viskamine tuletab viljakaitseja Martini viljaõnnistust meelde. Loomade sigidust ei saa mardid nii näitlikult silma ette tuua. Seda avaldavad nad majast lahkudes sõnadega:

Tulgu teile tõmmud härjad,
Sead pikad, silukad,
Lambad lahke villaga!

Lahkumise eel tantsivad Mardid sagedasti ja lahkudes õnnistavad nad mõne korra veel üht ehk teist moodi. Tihti nimetavad nad kõiki peres olijaid nimepidi, igaühele ta kohast õnnistust soovides, kusjuures perepoegi, -tütreid, sulaseid ega tüdrukuidki ära ei unustata. Peretütre õnnistus kuulub sagedasti:

Kuus käigu kolmed kosilased,
Ühed tulgu, teised mingu,
Kolmandamad koju jäägu.

Pereisale soovivad Mardid kõige pealt karjaõnne ja viljasigidust:

Laugud härjad, laiad sarved,
Need teevad odrad orgudesse,
Kaerad jõe kaldaaile,
Rukkid kõrva kuusikusse.

Pereeide õnnistus kuulub selle kohaselt:

Laudad täide lambaaida,
Aganik hanesid täide,
Sõnnikud siguda täide,
Põhud täide põrsaaida,
Katused kanuda täide.

Perepojale soovitakse sõiduks sagedasti:

Tallije täkku tasane,
Peale latteri ladusa.

Mardisantide tantsimise otstarve on annete korjamine. Nad ise seletavad, nad pidada vaesuse pärast kerjama, majast majasse käima. See väide ei vasta tavalisesti tõele.