Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/29

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


likka rohtusid otsima. Üks katsub teist omasugust ikka eemale hoida, sest kergesti võiks kokkupuutumine nõiduseväge vähendada. Tahavad nõiad inimestele kurja teha, siis vaatavad nad kangesti ette, et lõksu ei langeks. Teavad ju kõik, et nõiad sel ööl kangesti nõiuvad, ja sellepärast katsub igaüks valvata. Kui nõid läheb kurja tegema, nõiub ta külamehe kaevu salved ehk õue värava nõiavõiga ära ehk viib nõiutud liha loomalauta. Niisugune nõiutud liha toob sinna, kuhu ta viidud, surma ja kadu. Inimeste jaoks visatakse kuhugi kaltsusid; need sünnitavad haigusi ja põdemisi. Ainus abi õnnetuste eemalehoidmiseks on nõiutud asi ära hävitada, võitud koht aga ära raiuda ja tulega põletada. Põletamise ajal tunneb nõiduja hirmust valu. Juhtub hiljemini ometi tõbe inimeste ehk elajate sekka, siis tähendab see, et mõni nõiutud asi silmapaari vahele jäänud.

Jaanitule ääres võib näha, kes vanapaganat teenib. Seks läheb tarvis läbi pahema käe sõrmede üle õla vaadata ja ütelda: „Kurat kõrvetagu sind!“, siis näed varsti, kelle juures vanapagan seisab. Vanapagana eemalepeletamiseks pandi jaaniõhtul õnnelilli maja nurkade vahele.

Ainult jaaniööl läheb õnneks end vanapagana küüsist päästa. Vanapagan kipub küll kangesti kallale, aga hõbekuul kihutab mehikese siiski minema.

Jaaniööl korjatud rohud annavad tervise tagasi. Keda mõni haigus vaevab, peab jaaniööl rohtusid korjama, küll siis tervis tuleb. Ehk kes edaspidi haigust kardab, teeb niisama. Kanget rammu avaldab jaaniöösine kaste, niisama mõjuvat nagu ristimisevesi. Kui ihu põlenud ehk katkine, kui muhud, paised, sügelised või muud sarnased vead vaevavad, parandab kaste varsti. Sügeliste arstimiseks mõjub püherdamine jaanikastel kõige paremini. Edaspidise aja tarvis korjatakse kastet pudelisse ja tarvitatakse siis hiljemini haiguse korral.

Jälle teised vihtlevad jaaniööl ja teevad vihtlemise jaoks jaaniööl vihtu. Niisugune vihtlemine ja samased vihad parandavad vähemaid haigusi ja hoiavad terveid haigeks jäämast. Jälle teised lähevad jaaniööl jõkke ehk järve ujuma, mõned jälle pühade allikate juurde endid pesema, et ikka terveks jääda. Jaani-keskööl on iga vesi minuti aega selge veri.

Jaaniööl valmistatakse armujookisid ja antakse neid sisse. Kes niisugust jooki joonud, ei või muud kui peab seda armastama, kes talle jooki annud.

Jaaniussid valgustavad ööd, jaanililled juhatavad õnnerohu kätte, mis kõik lukud avab; jaanilinna väravad avavad endid, nii et igaüks endise linna ilu võib imestleda. Sinna minnes ei tarvitata siilirohtu, mis jaanilillede ligidal kasvab. Seda imelikku rohtu saab jaaniööl, kui siili pojad võetakse ja vaati vangi pannakse. Kohe läheb siil ja