Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/35

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Aga mitte ainult pea alla ei pandud 9 ehk, nagu mõnes kohas üteldakse, 12 sugu lillesid. Koguni katuse sisse ehk seina praogi vahele pisteti neid kellegi õnne peale. Kui tütarlapse õnne peale sinna pandud lilled kasvama hakkasid, õigem ära ei närtsinud, siis tulid neiule pea kosjad. Närtsisid vana inimese nime peale pandud lilled pea ära, siis tähendas see vana inimese surma. Jaanirohi, salakoi-rohi, poirohi, ravanduserohi ja kaetisrohi pidid alati nende 9 lilleliigi seas seisma. Teisi rohtusid võis tahtmise järele vahetada, neid aga mitte, ehk muidu ei võidud neid enam õnnerohtudeks arvata, mis tulevikku ette kuulutasid. Pärnumaal ustakse veel, et kui sõnajalg jaaniööl kell 12 juurtega üles kistakse, juurte peal peigmehe ehk pruudi nimi seista.

Viljandi pool köidetakse tuleviku teadasaamine vähe raskemate tingimiste külge. Kes tulevast pruuti ehk peigmeest tahab näha, ei tohi pärast päeva loojaminekut enam naerda ega rääkida. Kell 12 peab metsa minema õisi korjama, korjatud õitega aga ristteele sammuma. On mitu korjajat, siis panevad nad seljad vastastikku ja punuvad, ilma et ometigi sõnagi tohiksid rääkida. Kui kõik need tingimised täidetud, siis alles ilmub pruut ehk peig magamise ajal lihtsalt igaühele, kes 9 seltsi lilledest pärga peas kannud, ehk 3 korda õhtul ümber toa jooksnud, ehk 3-kopikalise raha teiste nägemata pea alla pannud.

Koguni lihtsaks teevad järvlased peigmehe nähasaamise oma neidudele. Nad ei nõua muud kui et tütarlaps peab salaja teiste seast ära minema ilusale heinamaale ja sinna puhkama heitma, ja kohe näeb ta peigmeest.

Vähe vanapagana väljakutsumist tuletab saarlaste pruudi ehk peiu vaatamine meelde. Saarlased käsivad nimelt jaaniõhtul kolme risttee peale minna ja seal 9 korda üle vasaku õla vilistada, siis võidavat näha tulevast pruuti ehk peigu.

Uuema aja abinõusid pruudi ehk peiu teadasaamiseks tarvitavad mõne korra Emajõe äärsed. Nad kirjutavad hulga nimesid paberilehekeste peale ja panevad need lehed voodisse. Kelle nimi magajale voodis põue juhtub, see on selle pruut ehk peig.

Jaanipäevaste peiu vaatamise viiside kõrval pruugivad neiud aga tihti ka nääriõhtust vaatamiseviisi: neiu läheb üksi kambrisse, astub peegli ette ja vaatab seni peeglisse, kuni peigmees ilmub. Mõnegi vaese neiu käsi on aga niisugusel korral halvasti käinud. Keegi kelm sai neiu nõust aru, moondas enese hästi hirmsaks ja astus siis salamahti tuppa. Peeglisse ilmus varsti kole kuju ja hirmutas vaataja neiu kus seda ja teist. Räägitakse, et enam kui üks tütarlaps peigmeest peeglist otsides koleda kuju pärast enda surnuks ehmatanud. Ka läbi 9 võtmeaugu vaadates ilmub tulevane.