Kas linnarahvas Olevi pärijatele palga välja maksis, selle kohta ei lausu rahvaluule midagi. Olevi jutu teisendid teavad Olevi lastestki rääkida. Kas need isa pärandust nõuavad, kas peab Lindanisa rahvas neile kullakoti või kullatündrid välja maksma, see jääb meile seletamata ülesandeks. Linnarahvas püüab küll palga maksmisest lahti pääseda, aga võimalik, et ta siiski hädakorral maksab. Tappa igatahes linnarahvas Olevit ei tahtnud. Kui Olev torni otsast maha langes, siis ei sündinud see otse linnarahva tahtmise peale, ehk rahvast küll maksust pääsmise mõte vist rõõmustas.
Karuse kihelkonnas Saastnas oli keskajal Olevi kabel, kus palju ohverdati ja ebajumala teenistust peeti. 1593. a. kirikukatsumise-protokolli järele tuli sinna Olevi kabelisse iseäralikul päeval — vist olevipäeval — palju väge kokku igast kolgast, isegi Kuramaalt ja Ojamaalt. Veel 50 aastat hiljemini nimetatakse Saastna Olevi kabelit niisuguseks kohaks, kus ebajumala-teenistus Eestis kõige rohkemini lokkab. Katoliku usu ajal seisis Olevi kabeli juures iseäraline sammas ohverdamise jaoks. Usupuhastuse ajal purustati sammas, kuid ohverdamine olevipäeval kestis edasi. Ohverdamisest loodeti viljale sigidust ja loomadele tervist.
Laialdaselt kogu rahva seas hoidis Olevi austamine ennast uuema ajani „Olevi lamba“ tapmise kujul alal. Lamba verd valati mõnes kohas majahaldijale. Teisal jälle räägitakse, et kus sel päeval lammast ei tapeta, seal talu karjast kõige parem loom kärvab. Luce teab Saaremaa kohta kõnelda, et seal mitmed kohuseks peavad olevipäevaks looma tappa ja seda kogu perega süüa.
Saarlased ütlevad ise: ollipäeval (= olevipäeval) peab nuga veriseks tehtama. Ei tapeta sel päeval Olevile lammast, sureb kõige parem lammas karjast. Kui palju lambaid sureb, tõotatakse olevipäevaks lammas tappa. Tõotus täidetakse ja liha süüakse olevipäeval. Kui ka Olevit ennast enam ei nimetata, kuulutab tema päeval lamba tapmine ja söömine ometi põhijoontes püha mehe austamist.
Samasugust Olevi lamba tapmist kuuleme Soomestki. Üks kirikukatsumise-protokoll 1738. aastast kõneleb veel „Olli lambast“ Kõige vanemad jäljed Olevi austamisest Soomes ulatavad 1453. aastani tagasi.
