PEETER.
Kuna Rooma usu pühalistest mõnda Eestis rohkesti paganastatud, nii et nad nagu paganuse olevusteks muutuvad, ei ole tähtsamad apostlid kuigi palju mütoloogiasse tunginud, vähemalt ei ole teated nende austamise kohta uuema ajani endid alal hoidnud. Kõige vähem teeb rahvaluule Paulusega tegemist. Laulud nimetavad teda „looja sulaseks“ üheskoos Peetriga (= Peetrusega). Korra öeldakse ta kohta:
Paavel, looja palgapoissi.
Kui ülepea Paulusest kõneldakse, esineb ta ikka venestatud kujul „Paavel“
Pisut enam esineb Peetrus. Legendid teavad tast mõndagi kõnelda, aga nende legendide sisul on vähe tegemist mütoloogiaga. Tihti nimetatakse teda taeva ukse ehk värava hoidjaks. Mõne korra rändab ta Jeesusega mööda maad, jääb öömajale, on rehepeksmise juures j.n.e. Rahvalaulud mainivad teda vahel Maarja ehk Õnnistegija sulasena. Laulus, mis merde kukkunud soast kõneleb, kannab ta nime „püha sulane“
Siis läen Peetri palveelle: |
Rahvalauludes ei kanna see apostel ülepea Peetruse nime, vaid teda hüütakse ikka Peetriks. Varemal ajal austati teda rohkemini. Leidub teateid, et teda Põhja sõjani „kalajumalaks“ peetud. Et Peetrus Õnnistegija õppijaks hakkamiseni kalamehe ametit pidas, ei või imestada, et teda hiljeminigi kaladega ühendusesse seati. Tingimata läks aga see kaladega ühendusesse seadmine juba võõra maa katoliiklastelt välja, kellelt eestlased ta austamist õppisid.
Rahvaluules esineb mõne korra Peetrus koguni mao elussekutsujana. Kuri vaim maganud kivi peal, ila jooksnud suust. Peetrus soovinud, et Jeesus sellele elu annaks. Jeesus täidab soovi, aga ütleb, et kurjast tuleb kurja (K. Krohn, Suomalaiset syntyloitsut, l. 35). Peetrus saab pea aga oma soovi kahetseda. Jeesus ütelnud Peetrusele: Pista sõrm ta suhu! Peetrus pistnud Jeesuse sõna peale ilast tekkinud mao suhu sõrme. Madu hammustanud kohe sõrme. Peetrus karjunud: Ai ai, see on kibe! Jeesus saatnud Peetruse nõianaise juurde, kes Peet-
