Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/47

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


ruse sõrme terveks teinud (K. Krohn, Finnisch-Ugrische Forschungen I, 3, l. 162). Selle teate järele kahaneb Peetrus täiesti tavaliseks inimeseks, kes nõianaiselt peab abi paluma; siin ei ole ta jumalusest enam midagi järel.

Russovi teadete järele tehti keskajal meie maal peetripäeva ööl iseäralikka tulesid, kelle ümber hüpati, tantsiti ja rõõmupidu peeti, just niisama kui jaaniööl jaanitule juures (Chronik, lk. 78).

Kas eestlased Peetrust kunagi sakslaste moodi ka lukusseppade pühaliseks, kaitsejaks, kaitseülemaks pidasid, selle kohta pole ma mingisuguseid andmeid leidnud. Et Rooma kirik Peetrust taevaukse hoidjaks pidas, kes oma võtmega taevasse minejatele tee avas, seletab ta lukusseppade kaitseülemaks saamist. Kirikutes näeme tihti puust väljanikerdatud Peetruse kuju, võti käes. Mõnigi kirik kannab meie päevini Peetruse nime, nagu Peetri kirik Järvamaal, Peetri kirik Tartus.

Varemal ajal ohverdati peetripäeva hommiku vara pühadele allikatele. Seda ohvrit kutsuti „Peetripäeva hommiku anniks“ Muidu usuti Kreutzwaldi teadete järele veel, et peetripäeval, 6. märtsil, vete-ema allikaid uuele elule äratab ja neist sel päeval iseäralikku kohinat ja vuhinat kuulda (Der Esten abergl. Gebräuche, l. 76). Allikate ärkamist tunneb rahvas küll, aga et vete-ema seda korda saadab, sellest ei tea ta midagi.