Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/48

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



ANDRES.

Vähem mälestusi on Peetruse vennast Andreasest rahvasuhu järele jäänud. Piibli Andreast nimetab rahvasuu Andreseks, Andruseks. Venelastel sellevastu esineb Andreas = Andrei nende pea-apostlina. Vististi hüüdsid kalamehed katoliku usu ajal Andrest niisama appi kui Peetrust, sest püüdis ta ju nooruses venna Peetrusega üheskoos kala. Soomlased tunnevad meie ajani Andresele määratud õngitsemisesõnu:

Anna, Antti, ahvenia,
Pekka, pieniä kaloja!

Antti tähendab siin sedasama, mis Eesti Andres, ja Pekka sama, mis Eesti Peetrus.

Kuna Peetrus „püha sulase“ nime kannab, annab rahvasuu Andresele vähe meelitava aunime „hädasulane“ ja ta esinemine on ülepea hädaga ühendatud.

Oh Andrus, hädasulane,
Too tallist hädahobune,
Pane selga hädasadul j.n.e.

Edasi nimetatakse samas rahvalaulus:

Peeter, püha mehe poega,
Andrus, hädamehe poega.

Rahvalaul ega rahvasuu ei anna seletust, missuguse hädamehe poeg Andrus olnud ehk missuguse hädaga tal enesel tegemist olnud.

Teises rahvalaulus palutakse Andrest appi merde kukkunud harja otsima. Aga Andresel puudub selleks aeg:

Peeter tegi pingikesi,
Andres aluslauakesi,
Paavel peale padjasida.

Ilmade kohta arvatakse Andrest mõju avaldavat: Andres tuleb ja harutab ehk Andres paneb pulga ette.

Andresepäev peab tulevikkugi ette kuulutama. Võetakse pang vett, tehakse pilbassild peale, pannakse voodi alla; keda sillategija unes näeb sillast üle tulevat, see ta tulevane teine pool.

Tingimata on Andres nime „hädasulane“ hädaldamisest pärinud. Kui Õnnistegija tahab 5000 meest sööta, ütleb Andreas, et ühel poisikesel 5 odraleiba ja 2 kalakest, aga lisab hädaldades juurde: Mis see on nii mitmele? (Joh. 6, 9). See hädaldamine, asjata hoolitsemine vajutab Andresele hädaldaja pitseri peale ja Andreas muutub rahvasuus „hädasulaseks“.