Jõulu sissehelistamise päevana esinedes võib toomapäev üsna õigusega Musta Tooma, Tahma Tooma nime kanda. Selle päevaga algab suur puhastamine, koristamine, küürimine. Majad koristatakse ja puhastatakse seest- ja väljastpoolt jõulude vasta. Kõik tolm, tahm, pühkmed pühitakse majast välja. Selle pühkimise tagajärjel siis ka üsna loomulik, et päev nõgikuke-, nõgikikka-päeva nime kannab. Peale selle küüritakse laudu, pestakse pesu, lühidalt püütakse kui mitte aastast, siis ometi sügisest mustust majast ja ümbrusest koristada. Peale selle väidab rahvas, nagu muutuksid enne seda päeva kõik riided ja pesu ruttu väga mustaks ja kõik kohad võtta palju tahma, tolmu ja tolka külge. Teise arvamise järele sünnitab just Must Toomas kõike seda tolmu, tolgendid ja mustust. Tolmu ja mustust hüütakse tihti lihtsalt Mustaks Toomaks, ja majade ja asjade puhastamist „Musta Tooma majast väljaajamiseks“ Toomas esineb seega päris rehepapina, korstnapühkijana, jätisena. Iga maja perenaise ja peremehegi kohus on seda musta sallimata külalist enne kalli püha tulekut majast välja tõrjuda. Vanal ajal käinud keegi isik igal pool majades järele vaatamas, kas kõik ruumid ja asjad ajakohaselt puhastatud, kas Tahma Toomas toast, majast välja aetud. Niisugust meest kutsuti „nõgikikkaks“ (Wiedemann, Aus dem inneren u. ä. Leben, l. 371). Aja jooksul päris kõnekäänd „Musta Toomast majast välja ajama“ sellesama tähenduse kui „maja koristama, puhastama“
Nagu näha, kujutati Tartumaal Musta Toomast isikuna ette. Et seda isikut majast väljaajamisel ilmsi näha ei olnud, valmistati ainetest niisama Tooma kuju, nagu muil juhtumistel metsiku kuju. Võnnust teatab P. Rootslane, et seal vanasti Musta Toomast tehti ja pärast maha maeti. Tooma tegemiseks tarvitatud ained tuletavad omalt kohalt krati valmistamise aineid meelde. Tooma jaoks võeti vana ahjuluud, vana ree „peris“ ja tahmaga ja tolmuga mustaks määritud kaltsukott. Ahjuluuast sai Tooma pea ja selgroog, kaltsukotist Tooma keha. Keha köideti ree „perisega“ pealt kinni ja — Toomas oligi valmis. Toomapäev nõudis Tooma mahamatmist. Selleks kaevati juba aegsasti haud valmis. Toomapäeval võeti krati tõugu Toomas, kanti haua äärele, visati hauda. Siis kohe muld Toomale peale. Kardeti nimelt, et kui Toomast varsti hoolega kinni ei maeta, siis Toomas hauast välja ronib ja majad tahma, tolmu ja mustusesse uputab. Aga hoolsalt kinniaetudki hauast võis Tahma Toomas välja pääseda. See sündis siis, kui keegi loom hauale juhtus ja üle haua kõndis. Kohe tuli Toomas hauast välja, ronis tuppa ja seal algas nüüd tõsine korstnapühkija valitsus; Toomas kippus maja tahma ja tolmu uputama.
Nende teadete järele esineb Toomas tolmu, tahma, mustuse, kasimatuse, koristamatuse haldijana. Puhtusega, pesemisega, küürimi-
